lehmapidamisest ning sageli ühe-kahe lehmapidajad on hakanud kitse kasvatama. See ka põhjuseks miks kitsede arvukus tõusnud ning 2010.aastal oli Eestis ligikaudu 3700 kitse. (Piirsalu, P.) Keskmine piimatoodang jääb 450 kg lähistele laktatsiooniperioodil. Kitsepiima lüpstakse käsitsi ja kasutatud põhiliselt oma tarbeks, rahaliselt turustatud piima hulk on minimaalne. Eestis on vähe tänapäeva nõuetele vastavad kitsekasvatuse tootmisfarme. On ainult paar suuremat kitsefarmi, kus peetakse 20-30 kitse. Piima on püütud turustada toorpiimana linnades, ülejäänud piimast valmistakse pehmeid juustusid. Väikefarmides peetakse 1-3 kitse ning piim tarbitakse peresiseselt. Ametlik jõudluskontrollisüsteem on väljatöötamisel Jõudluskontrolli Keskuses. (Piirsalu, P.) 6 2. LAMBA JA KITSEKASVATUSE STATISTIKA ANDMETE ANALÜÜS 2.1 Lamba- ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi
Kitsede kasvatamise täpseid statistilisi andmeid momendil Eestis ei ole, sest üleriigiline põllumajandusloendus oli 2000.a., mille kohta andmed veel puuduvad. Kitsede arvukus Eestis on väga madal (1992.a. 1120 põhikarja kitse, 1999.a. 1800 kitse). Suurimas kitsefarmis peetakse 50 lüpsvat kitse. Enamik kitsi peetakse väikemajapidamistes üksikute isenditena või hobiloomadena. Kitsepiima kasutatakse farmisiseselt toorpiimana või juustuna. Praegusel hetkel on Eestis paar suuremat kitsefarmi, kus peetakse 20-30 kitse. Viimaste andmete järgi on kitsekasvatus populaarsem ikkagi Ida-Virumaal, samuti Pärnu-, Viljandi ja Harjumaal. Kitsede arv on väike Jõgeva-, Valga ja Hiiumaal. Seega on kits ainuke põllumajandusloom Eestis, kelle arvukus üheksakümnendatel aastatel ei ole langenud vaid tõusnud. Kitsede arvukuse tõus on olnud kiirem alates 1994.aastast. Paraku on kitsepiimast juustu valmistamise oskused Eestis tagasihoidlikud. Ning see võib
sissetulekutest. Paraku enamus toodetud toorpiimast kasutatakse Eestis töötlemata kujul joogipiimana omas peres. Rahaliselt turustatud piima hulk on väike. Üldiselt võib öelda, et toorpiima farmisisese ümbertöötlemise oskused juustuks, jogurtiks või mõneks muuks piimatooteks on Eesti kitsekasvatajatel tagasihoidlikud. Kuid aasta-aastalt on need oskused kasvanud ja leidub kitsekasvatajaid, kes ka kitsepiimatooteid müüvad. Praegusel hetkel on Eestis 4-5 suuremat kitsefarmi. Eesti suuremas - perekond Kooremite Tubri mahekitsefarmis Läänemaal peetakse ligikaudu 130 lüpsvat kitse, kelledele lisandub noorkari. Vähesel määral on viimasel kümnel aastal Eestisse toodud ka uut aretusmaterjali. 1996.a saadi Norrast 100 doosi norra kohaliku kitsetõu eliitsikkude spermat, millega 1996. ja 1997.a seemendati 10 talus 36 kitse. 1998.a ostis Harjumaa kitsekasvataja Tarmo Lohv Lätist 12 saane tõugu noorkitse
annaabi.ee 
