suviseid elupaiku Eestis. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, Nattereri lendlane, suurvidevlane ning kääbus-nahkhiir. Pargis pesitseb 43 liiki linde, sh kodukakk; läbirändajaid ja külalisi on kokku 25 liigist, nende hulgas raudkull ja kanakull. Paisjärvel on kohatud jäälindu ja laululuiki. Naturaliseerinud on harilik lumikelluke, harilik silla, habenelk, roomav metsvits ja harilik kitseenelas. Peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959, selle pindala on 8,45 hektarit (Keskkonnaamet). Mõisaansambel aastal 2013-03-31 Mõisakompleks koos parkidega on terviklikult säilinud. Räpina mõisa muinsuskaitsealused objektid on Räpina mõisa peahoone, park, vesiveski, tall-tõllakuur, pargipaviljon ning aednikumaja. Kõik mälestised kuuluvad ehitismälestiste hulka. Räpina mõisa peahoone
Paljundatatakse,- puhmiku jagamise teel, risoomi pistikutega Sortidest ,,Artemisia lactiflora- valgeõieline puju, Artemisia lidoviciana- kassiurb- puju "Silver Queen", Artemisia https://et.wikipedia.org/wiki/Puju#/media/File:Artemisia_a pontica- Pontose puju, Artemisia schmidtiana "Nana" bsinthium_-_K%C3%B6hler%E2%80%93s_Medizinal- Pflanzen-164.jpg Harilik kitseenelas (Aruncus dioicus) Kõrge, püstine ja põõsjas puhmik, kuni 180 cm. Kasvab Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika Kasvukohaks sobib nii päikeseline kui varjuline koht, vähenõudlik Kasvumuld rammus, niiske ja viljakas Õitseb juuni-juuli 2. nädalat, Valged, sulgjad, püstised kreemikad õied, nagu mannavaht. Suvehaljad, suured, rohelised, sulgjad liitlehed Paljundamine kevadel seemnetega, puhmiku jagamise teel, isekülv Sobib suurem aed, massistutus aga ka soolotaimena
• pooligihaljas põõsas. Eelistab viljakat, vett läbilaskvat pinnast. Kõrgus 90 cm kuni 2 meetrit. Sidrunpujul on mitu ühesuurust vart, millest vaid mõned lõppevad õisikutega. Vartel sageli tugevad külgharud. Hallikasrohelised lehed õrnade niitjate hõlmadega. Sidrunpuju lehed on tugeva sidrunilõhnaga, mida on juba kaugelt tunda. Õied kollakashallid. Õisikud 2,5–3 mm läbimõõduga. Õitseb augustis-septembris. ARUNCUS DIOICUS - HARILIK KITSEENELAS • Eelistab niisket rammusat pinnast; kasvab hästi nii varjus kui ka päikese käes. Sageli kasvab mägedes. • Ta kasvab 1½–2 meetri kõrguseks. Tal on kõhn jäik püstine vars, mis vahel puitub alumises otsas. Sellel kasvavad vahelduvad sulgjad liitlehed. Lehed võivad olla kuni meetripikkused. Väikesed kreemjad õied moodustavad pika sulgja püramiidja õisiku. Õisik on 2–3 dm pikk ja tavaliselt kergelt kaardus. Üksikõis on 3 mm läbimõõdus ja
annaabi.ee 
