ühenditeks ning need ühendid imenduvad verre ja lümfi, kust organism kasutab neid kehaainete sünteesiks ja toodangu moodustamiseks. Seega on väga oluline pöörata tähelepanu loomade söötmisele, kuna see määrab looma tervise, heaolu ning toodangu (Loomakasvatus; Koduloomade füsioloogia). Lambatõugude zooloogiline klassivikatseerimine käib eelkõige sabakuju, saba pikkuse, ning rasva tallendumise alusel. Lambad jagunevad zooloogilise klassifikatsiooni alusel viite rühma: 1.) lühi-kitsasabalised 2) pika-kitsasabalised 3) lühi- rasvsabalised 4) pika- rasvasabalised ja 5) rasvõnnartõud (Lambakasvataja) Lammaste lihajõudlust hinnatakse lamba välimiku, tapaeelse elusmassi, toitumusastme, tapamassi ja tapasaagise põhjal. Tapajärgselt on olulised: tapamass, tapasaagis, rümba morfoloogiline ja keemiline koostis. Lihajõudluses on määrav ka tapaeelne lihakeha mass. Olulised on ka kulinaarsed ja dieetomadused (Lambakasvatus; pikk.ee).
Eesti tumedapealine utt 6689 ET 34266, omanik Tiit Kaivo (Kauneima ute konkursi võitja 2000.a.) Foto. Eesti valgepealine utt 657 EV 7559, omanik Raivo Jõgiste (Kaunima ute konkursi võitja 2000.a) 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon Zooloogiline lambatõugude klassifikatsioon saba kuju ja pikkuse järgi (Saksa loodusteadlaste Pallase ja Nathusiuse järgi) 1. Põhja, lühi-kitsasabalised tõud- romaanovi, islandi, norra, eesti, soome maalambad, kelle saba 8...15 cm pikkune 2. Pika-kitsasabalised tõud- enamik peen-ja poolpeenvillatõud, (ka eesti tumedapealine ja eesti valgepealine tõug), kelle saba pikkus 35...70 cm pikkune 3. Liha-rasvasabalised tõud-üksikud jämevillatõud (nagu mongoli, burjaadi), kelle saba ei ulatu kannaliigeseni 4. Pika-rasvasabalambatõud- paljud jämevillatõud (karakulli, tussiini jt), kelle
rd Down) Dorsetdaun(Dors Dorsetdaun(Dors Oksfordaun(Oxfo 53 30 3,4 et Down) et Down) rd Down) Lambatõugude klassifikatsioonid Zooloogiline Zooloogiline lambatõugude klassifikatsioon saba kuju ja pikkuse järgi (Saksa loodusteadlaste Pallase ja Nathusiuse järgi) 1. Põhja, lühi-kitsasabalised tõud - romaanovi, islandi, norra, eesti, soome maalambad, kelle saba 8...15 cm pikkune 2. Pika-kitsasabalised tõud - enamik peen-ja poolpeenvillatõud, (ka eesti tumedapealine ja eesti valgepealine tõug), kelle saba pikkus 35...70 cm pikkune 3. Liha-rasvasabalised tõud - üksikud jämevillatõud (nagu mongoli, burjaadi), kelle saba ei ulatu kannaliigeseni 4. Pika-rasvasabalambatõud - paljud jämevillatõud (karakulli, tussiini jt), kelle saba
annaabi.ee 
