Punkt- punkt ühenduse korral võimaldab WLAN ühendust pidada kuni 8 km kaugusele, veel võimsamate antennidega võib see kaugus ulatuda kuni 40 km-ni. Punkt- punkt ühendus on eriti tähtis kohtades, kus puuduvad kommunikatsioonivahendid ja kus juhtmete vedamine on takistatud. Kasutades WLAN-i tuleb kindlustada, et kõik võrku lülitatud seadmed töötaksid ühel sagedusel (Euroopas 2,4 GHz). Tavaliselt kantakse suhteliselt kitsaribalist signaali üle laiaribalise spektri. Andmeedastuseks kasutatakse laiaribalisi mürataolisi signaale. Keerukate kanalikoodidega moduleeritakse müra, mis võimaldab töötada üheaegselt ühes ja samas diapasoonis üksteist mõjutamata paljudel analoogilistel seadmetel. Samas on praktiliselt võimatu pealtkuulamine ja info sanktsioneerimata desifreerimine. Veelgi enam, signaali loomupärane hajutamine toob kaasa ka süsteemi turvalisuse.
signaali spekter teha piisavalt laiaks, et signaali oleks võimalik müra taustalt ära tunda. Samale asjale lähenemine on nende puhul aga täiesti erinev ja seepärast ei ole nad omavahel ühildatavad. DSSS puhul laiendatakse riba kunstlikult kodeerides signaali laiendava koodiga kasutades selleks DBPSK (differential binary phase shift keying) või DQPSK (differential quadrature phase shift keying) koode. Signaal tuvastatakse veatult isegi siis, kui kanalis on pidev müra. FHSS kasutab kitsaribalist edastust ja GFSK (gaussian phase shift keying) 2. või 4. taseme koodiga moduleerimist. FHSS muudab oma saatja kesksagedust mingi kindlaksmääratud jada alusel kindlate vaheaegade tagant. Selline tehnika võimaldab vältida kitsaribalist müra. Nii DSSS kui ka FHSS WLAN seadmed töötavad samadel sagedustel. Rändlus Kui mingis piirkonnas eksisteerib mitu AP serverit, mis on omavahel ühendatud kas juhtmega või õhu kaudu, siis oleks loogiline ka, et selles piirkonnas olevad jaamad
8. Mille poolest erineb mõiste `heli' mõistest `müra'? Kas teate mõnd füüsikalist omadust, mis iseloomustab müra? Müra on soovimatu heli termin ,,müra" hõlmab subjektiivsust. Füüsikalised omadused: tugevus e tase, sagedus, aeg. 9. Mis on müra sageduskarakteristik? Kus on inimkõrv mürale tundlikum, kas madalatel või kõrgetel sagedustel? Kas see kajastub müra mõõtmisel ja hindamisel? Müra sageduskarakterisitku järgi eristatakse laiaribalist (nt reaktiivlennuk) ja kitsaribalist (nt komressor). Inimkõrv on tundlikum kõrgetel sagedustel. 10. Mis on tonaalne müra? Impulssmüra? Müra maksimaaltase? Kuidas hinnatakse ajas muutuvat müra? Tonaalne müra heli, mille sagedusspektris esinab selgesti eristatav toon. Impulssmüra üksikute (kuni 1 s) impulssidena kostuv heli. Maksimaaltase etteantud ajavahemikus mõõdetud maksmaalne helirõhutaseme väärtus. Tonaalset hinnatakse rangemalt kui impulssmüra. 11
korralatsioonifunktsiooniga ajas, kuid ajalise signaali nihke asemel on siin sageduslik nihe. Selline funktsioon on vaadeldav kui optimaalse filtri väljundsignaali amplituudi muutus sageduse kõrvalehäälestamisel filtri kesksagedusest. Seega on vaja: 1.Viiteaja mõõtmise täpsuse tagamiseks kasutada laiaribalist, lühikese kestvusajaga signaale, 2. Sageduse mõõtmiseks aga kitsaribalist pika kestvusega signaali. 3. Mõlemil juhul tuleb tagada piisav energeetiline signaali/müra suhe vastuvõtjas. Kauguse (viiteaja) mõõtmise parendamisel ilmnevad tehnilise piirid signaali kestvuse vähendamisel. Seda eriti raadiosaatjate juures, sest on raske vähendada signaali kestvust, säilitades samal ajal signaali energia hetkvõimsuse suurendamisega (tagamaks samad häirekindluse parameetrid)
40. Hajaspektriside. Sagedushüplemine (FH-SS) ja otsene sageduse hajutamine (DS-SS). Juhuslikud binaarsed jadad, M-jadad ja nende genereerimine. Ortogonaalne sagedustihendus OFDM. Rakendused: GPS, IEEE 802.11 Wi-Fi, Bluetooth. Kui kaks laiaribalist ehk hajaspektri signaali samal sagedusel samal ajal töötavad, siis nad teineteist ei sega, prktikas pisikesed häired, aga võtame taustamürana seda, sest see ei sega samal sagedusel olevad kitsaribalist signaali. Kiirus ühest laiast või paljudest kitsastest kanalitest annab suhteliselt sama tulemuse, ent spektri hajutamist kasutatakse palju. Hajaspektriside – kasutatakse palju rohkem ribalaiust kui oleks vaja, et andmeid üle kanda. Sagedushüplemine – sidekanalit vahetatakse pidevalt. Info on erinevatel sagedusel. Vaenlane peab kogu aeg teadma, mis sagedusel oleme, et segada. Aeglane – sageduse hüplemise kiirus on aeglasem kui info edastamise kiirus
annaabi.ee 
