4. Kollektorsiire on pingestatud vastupidiselt st. vastupingestatult. 5. Sellises olukorras läbib kollektorsiiret väga väike vool. 6. Kuna emiteeris on laengukandjaid oluliselt rohkem kui baasis (tehniline teostus ) siis on tagatud, et ei teki küikide laengukandjate rekombineerumist baasis. 7. Kui kollektoriahel ei ole pingestatud siis liiguvad kõik elektronid baasi ning esineb tugev baasivool. (Ib) Mis toimub baasis ? Baas on tehnoloogiliselt kujundatud võimalikult kitsana. ( TÄHTIS ) P-N siirete elektriväljad on aga vahetult siirete laheduses ning mõjutavad osakesi just seal, baasi muus osas el.väli aga puudub Seetõttu emitterist baasi tulnud elektronid hakkavad seal liikuma difusiooni toimel. Kuna baas on oma ehituselt väga kitsas siis enamik elektrone, liikudes difusiooni toimel ei jõua baasi elektroodini vaid sisenevad kollektorsiirdesse Seal aga valitseb el.väli, mis suunab nad kollektorisse Seega jaguneb emittervool Ie
emitteris oleks laengukandjaid rohkem kui baasis. Sellega on garanteeritud, et asetleidva laengukandjate reekombinatsiooni tõttu ei tekiks laengukandjate likvideerumist. Kui kollektorahel ei ole pingestatud, siis liiguvad kõik emitterist tulnud elektronid baasi elektroodile ja esineb tugev baasivool. Kui aga üheaegselt on pingestatud nii emitter-kui kollektorsiire, muutub voolude jagunemine transistoris tunduvalt. Oluline on see, et baas kujundatakse võimalikult kitsana. Elektriväli mõjub ainult siirde tsoonides ja baasi muus osas elektriväli puudub. Seetõttu emitterist baasi tulnud elektronid hakkavad seal liikuma difusiooni toimel. Kuna baas on väga kitsas, siis enamik elektrone, liikudes difusiooni toimel, ei jõua baasielektroodini, vaid kollektorsiirdesse. Kollektorsiirdes aga mõjub elektriväli, mis suunab sinna sattunud elektronid kollektorisse. Seega jaguneb emittervool baasi- ja kollektorvooluks
1220189); nii et need „normaalmõõtmete" read ühe suurusjärgu piirides on: R5: 1.0; 1.6; 2,5; 4.0; 6.3; 10.0 R10: 1; 1.2; 1.6; 2.0: 2.5; 3.2; 4.0; 5.0; 6.3; 8.0; 10.0 R20: 1; 1.1; 1.2; 1.4; 1.6; 1.8; 2.0; 2.2; 2.5; 2.8; 3.2; 3.6; 4.0; 4.5; 5.0; 5.6; 6.3; 7.1; 8.0; 9.0; 10.0 ÜLESANNE I Pinnatükk 63 Null-laius – tähendab, et joonestatakse nii kitsana, kui seda võimaldab kuvar või väljundseade. Nupp – suhteliselt väikese pinnaga ringi- või ristkülikukujuline ala vestlusaknal, millel klõpsamisel on mingi tähendus. Nupp võib olla varustatud pealkirjaga või omada selgitust lähikonnas. Nööpnõel – - kujuline ikoon ajutiselt avanevatel „tööriistakastidel” või menüüribadel ja kui klõpsata „nööpnõelal”, siis kinnitub selle töötiistakasti või
annaabi.ee 
