kordagi elektrilööki tunda. Originaalse katse põhjal said psühholoogid ennustada palju on inimesi kes lähevad välja kõrgeima karistus astmeni ( 450 volti). Nende ennustus oli üks kümnendik ühest protsendist. Nad eksisid. Derren Browni katse käigus , mis oli täpne koopia esialgsele katsele, oli see protsent üle viiekümne. Suur osa nendest inimestest läks selle testiga lõpuni välja lihtsalt selle pärast , et valge kitliga doktorihärra ütles nii. See on pilt katse läbiviimisest , mis moodi asetses katses õpilane ja õpetaja ning doktor. Kommentaarid Siret Sulaoja õpin kehakultuuri Minu arust oli see omapärane katse. Tean, et inimesed on valmis minema viimse piirini , et midagi korda saata, aga siin videos olnud inimesed osad neist ei teinud väljagi, et inimene karjub teispool seina. Nad olid julmad ja ei kõhelnud üldse. Kuulsaid ainult seda mida doktor
" Eksimine on inimlik :Ütles kukk ja nussis parti! Kus viga näed laita, saada perse, ära aita. Tuleb siis kui tuleb, ega ta varem ikka ei tule! Just because I'm not crying, doesn't mean I'm okay. Kui Sinu juurde tuleb paks, valge habeme ja punase kitliga mees ning hakkab sind kotti toppima, siis ära karda. Sel aastal soovisin jõuludeks sind. Death is like a life, without pain. Vahel teeb süda asju, millest mõistus aru ei saa. Lootus sureb viimasena ,ütles usk ja tappis armastuse.
Suuresti ongi kaitsemehhanismid kontaktist hoidumise meetodid, mida inimene elu jooksul omandab. Võivad nö sisse lülituda suvalistes olukordades. 1) Introjektsioon. Ilma struktueerimata ja kriitikavabalt võetakse teiste arvamusi ja uskumusi omaks. Allaneelatud tõde lapsepõlvest võib mürgitada isiku elu- ei sobi nt enda elu ja stiiliga üldse kokku. ?????????????????????????? PALJU MATERJALI PUUDU---- SEGADUS 2) Obama- Mina niisama kitliga ^^ Mina niisama suppi keetmas. Mina niisama kodutuga MINA pesupäeval. Obamal on orks lallalalaaaa Hulgaliselt harjutusi. Aitab . 3) PS- Arvestusel. Retroflektsioon. Inimene teeb endale seda, mida tahaks teha kellelegi teisele. Või teeb iseendale seda, mida ootab, et keegi teine talle teeks. Mitteverbaalsed ilmingud nagu õõtsutamine v silitamine ongi see. Sageli aga agressiivsus, mis pööratud enda vastu. Kui ei saa seda
- Retsiprooksus – vorst vorsti vastu, kui mina annan midagi siis peab kindlasti midagi vastu andma, kui on aidanud milleski siis peab teist ka aitama - Sotsiaalne tugi – need mida meile olulised ja lähedased inimesed teevad mõjutavad ka meid nt allkirjade kogumine - Järjepidevus – tahetakse olla järjepidev enese sees, kui olen midagi varem rääkinud siis tahan seda ka edasi rääkida - Autoriteet – hambaarstireklaamis kitliga mees kes ilmselt ei ole arst aga tundub usaldusväärne. Füsioterapeudid olid mures et inimesed ei tee harjutusi kodus, psühholoogid käsksid diplomid ja asjad üles riputada kabinetti - Nappus – hea pakkumine ainult 2h -50%, tekitab tunde et see on hea asi ja selle üle on nappus Jalg-ukse vahel - Esialgu pisike teene ja siis suurem - Võib ka toimuda enese sees – ühe korra aitab kedagi väiksemalt, siis võin juba suuremalt Tsentraalne ja perifeerne tee