loomade ning taimede küljest. Mõned vähid otsivad toidupoolist veekogu põhjas tuhnides, mõned varitsevad ja ründavad väljavalitud saaki. Paljud vähid, nii väikesed kui suured, on röövloomad - söövad teisi loomi, mõned ka oma liigikaaslasi. [2] Toidu närivad vähid ülalõugade abil peeneks, see läheb suhu ja sealt edasi söögitorusse. Enamikul vähkidel on söögitoru tagumine osa moondunud maoks, mille seintes on mõnikord toitu peenendavad kitiinhambad. Vähkide soole küljes on ka külgsopid - maksajätked, mis eritavad valkude, süsivesikute ja rasvade seedimist soodustavat nõret. Lisaks toimub maksajätketes toitainete imendumine. [2] Ekskremendid väljuvad vähi keha tagaosas paikneva päraku kaudu. Osaliselt heidetakse seedimata toidujäänused välja ka suust. [2] Vähkide hingamine Väikestel vähkidel pole tavaliselt spetsiaalseid hingamiselundeid ja nad omastavad
Vereringe: avatud; süda ja osaline veresoonestik. Hingamine: kopsude või lõpustega. Sigimine: liitsugulised. Suguline. Areng: muna, osal vastne, täiskasvanud isend. 50 Näited: harilik viinamäe tigu, nälkjas LÜLIJALGSED Keha lülistunud, lülilised jalad. Keha katab kitiinkest. Toes: Kitiinkest (osal tugevdatud lubisooladega). Seedeelundid: Pärakuga lõppev sooltoru, (osal seedeelundiks maks, maos kitiinhambad). Närvisüsteem: Kõhtmine närvikett. Arenenumatel on aju ja hästi arenenud meeleelundid. Vereringe: Avatud, süda ja mõned veresooned. VÄHID e KOORIKLOOMAD Keha jaguneb pearindmikuks ja lüliliseks tagakehaks. Igal kehalülil jätked: kaks paari tundlaid, käimisjalad, ujujalad, viimase lüli jätked moodustavad saba. Esimesed käimisjalad suurte sõrgadega. Elupaik: vees, mõned liigid ka maismaal. Eluviis: vabalt elavad ja kinnitunud. Liiguvad kõndides ja ujudes.
ämblikulaadseteks, putukateks ja hulkjalgseteks. Lülijalgsetel on lüliline keha ja lüllised jalad. Keha katab tugev kitiinkest. Lülijalgsed elavad kõikjal ja neid on ka parasiitseid liike. Lülijalgsete toese moodustab lubisooladega tugevdatud kitiinkest. Vereringe on avatud. Lülijalgsetel on süda ja mõned veresooned. Närvisüsteemi kuuluvad arenenumatel aju ja hästi arenenud meeleelundid ja kõhtmine närvikett. Nende seedeelundid on pärakuga lõppev sooltoru, osadel maks ja maos kitiinhambad). 35. Jõevähi eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine ja kaitsmise vajadus Jõevähk on üks suuremaid jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. Jõevähk elab magevekogudes, kus on puhas vesi. Ta on öise eluviisiga loom. Päeval on ta peidus ja öösel tuleb toiduotsingutele. Jõevähk sööb üldiselt taimi ja väikseid loomakesi (tigusi, usse, väikseid kalu), kuid ta ei ütle ära ka surnud konnadest kaladest. Jõevähi keha katab pruunikas kitiinkest
annaabi.ee 
