Antiik Kreekas oli muusika seotud poeesiga, sõnaga. Sõnade pikkusest tulenes muusika rütm.Eriline roll omistati noorsoo kõlbelisel ja esteetilisel kasvatusel. Muusikud olid erilisel kaitse all, isegi arvati, et nad on jumalate asendajad maapeal. Kolm tähtsamat joont: a) sünkonoristlikust, muusika oli soetud teiste kunstidega- poeesidega, tantsuga, vehklemisega, luuletuste lugemisega jne. b) ühe häälne c)usurituaalidega oli seotud Keelpillidest kasutati lüürat,kitaarat Puhkpillidest aulost(pidudes,sõdades) Kahel esimesel perioodil kanti ette auloodiat ja kitoroodi, tipp näitajaks oli dragöödia Õitse aeg oli klassikalisel ajal, tekkis pidustuste ja juma lõbustuse auks.Pidustusi korraldati rongkäikude korras, kus liiguti kitse või lamba nahad seljas ja soku sarved peas. Sell aeg tähendas Dragöödia soku laulu Rongkäik peatus rahvarohkes kohas, eraldus eeslaulja ehk karoflee, kes hakkas lugusid pajatama jumala detüünuse auks
SÜÜRINKS AOIDID kutselised lauljad RAPSOODID rändlaulikud HÜMN ühine nimetus kõigile laululiikidele tragöödia originaalis ,,sokumäng": ONKOS müts teatris KOTURNID platvormjalatsid kreeka teatris seljas mitmevärvilised tuunikad ruuporid hümne esitasid koorid KOORILÜÜRIKA (arenenud ditürambist) muusika, laul, tants tsiviliseeritud ühiskonna põhiomadused Sparta sõjavägi marssis aulose saatel filosoofid muusikas: Platon arvas, et see, kes ei oska kitaarat mängida, sel puudub haritus talle ei meeldinud, et laule ei esitatud enam aulose saatel Pythagoras pani paika helide arvväärtused intervallid Aristoxenos uuris helilaade ja intervalle koondas helilaadid korrapärasesse süsteemi võrdles inimhinge keelpilliga süstematiseeris rütmiõpetuse SÜMPOOSION suur pidusöök, teadlaste istung kasutati diatoonilist helilaadi, jaotati tetrafordideks dooria lüüdia früügia Vana-Rooma muusika mitmehäälsus kitaravirtuoosid
ja "Apologia"s. Ta ise oli sõjastrateeg ja ajaloolane. o Aristoteles teeb oma "Metaphysika"s aga täpseid viiteid o üldisele muusikaharidusele (oskus mängida flööti ja . kitaarat, laulmist ja tantsimist) ka kirjanduslik sõnakunstilist haridust - keelte öppimist (kirjutamine ja · Sokrates sündis 469 a. kiviraiduri Sophronikos'e ja lugemine) ning poeetide, nii eepikute, lüürikute kui ka ämmaemanda Phainarethe pojana. Oma kodulinnast traagikute tekstide päheöppimist ja kommenteerimist