kasvukohtade lähedal roogkatus. Kujult oli eesti katus enamasti kelpkatus, mille otstesse harja alla jäi laudadega ääristatud unkaauk. Katuse kandekonstruktsioonina oli kasutusel sarikkatus. Lõuna-Eestis tunti paiguti ka rippsarikkatust haripalgiga, mida kandsid nn. pilvepostid. Väiksematel kõrvalhoonetel leidus sarikateta parskatuseid, millel roovlatte ja sarikaid asendasid hoone viiluotstele toetuvad tugevad parred. Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel. Pärast eterniitkatuste kuulutamist 2 tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu laudadest katusekate loomapidamishoonetel, haavalauad paigaldatakse poola
Kujult oli eesti katus enamasti kelpkatus, mille otstesse harja alla jäi laudadega ääristatud unkaauk. Katuse kandekonstruktsioonina oli kasutusel sarikkatus. Lõuna-Eestis tunti paiguti ka rippsarikkatust haripalgiga, mida kandsid nn. pilvepostid. Väiksematel kõrvalhoonetel leidus sarikateta parskatuseid, millel roovlatte ja sarikaid asendasid hoone viiluotstele toetuvad tugevad parred. Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel. Pärast eterniitkatuste kuulutamist tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu laudadest katusekate loomapidamishoonetel, haavalauad paigaldatakse poola tüüpi laelaudise sarnaselt,
Püstkoja keskel oli lõke, tänapäeval on lõkke asemel tihti plekkahi. Nüüdisajal on püstkoda kasutusel kaluritel, põhjapõdrakasvatajatel ja jahimeestel. Neljakandilise onni sõrestik ehitati lattidest, mis kaeti kasetohust või nulukoorest kattega. Seinad moodustasid neljakandilise ruumi, mille peal oli kas ühe või kahe viiluga või kaarekujuline katus. Tänapäeval on neljakandilisi onne väga vähe. Talviste ja suviste ristpalkehituste katuse roovpalgid kaeti algul kisklaudadega, millele asetati kasetoht ja nendele palgid või latid. Talveelamutel kaeti katus sageli mullaga ja ka suveelamutel esines mullaga kaetud katuseid. Aknad olid seintes, vahel ka katuses. Suvel olid aknaavad kas üldse katmata või kaeti need lutsunahaga. Talvemajadel kaeti aknaava jäätüki või klaasiga. Majadel olid tavaliselt muldpõrandad, vahel kaeti need plankude või lattidega.
annaabi.ee 
