Looma hambad olid tillukesed ja nõrgad. On teada, et dinosaurused (sealhulgas ka dinosaurus) munesid madalatesse maasse kaevatud süvenditesse mitu väikest muna. Munad kaeti liivaga, et nad päikese käes ära ei soojeneks. Pojad kasvasid peale koorumist kiiresti, et mitte langeda saagiks röövloomadele. Kuna stegosaurus oli karjas elav loom, võitlesid isasloomad emaste kaitsmise ja karjajuhi rolli eest. Stegosaurus võis langeda kiskjates dinosauruste, näiteks allosauruste, ohvriks. Stegosaurus oli suhteliselt aeglane ja kaitsetu. Ta ei olnud kiire loom ja polnud seega ka suuteline ründaja eest pagema. Stegosauruste ründajat võisid haavata mingil määral vaid ogad. Faktid: Pikkus: kuni 10 m. Kaal: kuni 4 tonni. Aju suurus: suurim leitud aju on mandariini suurune. Luuplaadid: suurim leitud luuplaat oli 60 cm kõrgune. Sabaogad: umbes 1 m pikkused. Paaritumine: teadmata, isased võivad emaste pärast lahinguid pidada.
soolde. Siis areneb uus solge. Liike on palju , üks osa elab vees ja mullas on nii väiksed et ei näe. Mullas ja vees elavad ümarussid toituvad taimede ja loomade jäänustest. Nad on tähtsad lagundavad lülid aineringes. Teine osa ümarusse elab parasiitidena taimedes. Tuntumad on kiduussid. Kolmas osa on kohastunud enama parasiitidena loomades. Peale solkme vüib elada palju teisi parasiitseid ümerusse inimeses.Nt naaskelsaba kes elab tagasooles. (ebameeldiv kihelus pärakus). Kiskjates võib elada keeritsuss. Võib isegi lõppeda inimese surmaga kui se sinna satub. 3) Rõngussid Rõngussid on keerulisema ehitsega kui lame ja ümarussid. Enamik elab veekogudes või mullas. Jaotatakse : 1) väheharjasussid tuntuim esindaja on vihmauss.Pikk , lüliline ,mõlemast otsast ahenev keha. Umbes 15 cm pikkune keha kus on 180 lüli (kuni).Eesmises osas on paksenenud osa vöö. Tal pole pead. Pole nähtavaid jätkeid. Kareduse põhjuseks on väiksed harjased. Aga neid on vähe
organismist veel teatud aja maapinnal ringi roomata. Paelussi muna hakkab arenema, kui see satub vaheperemehesse. Sooles munakestast väljunud vastne tungib vereringesse ja kandub sealt lihastesse, kus ta muutub nn põistanguks. Inimene või muu peremees nakatub, kui sööb põistangudega saastunud liha. Paelussidest on tuntumad nudipaeluss, (vaheperemeheks on veis), nookpaeluss, (siga) ja laiuss (sõudik ja kala). Lõunapoolsetel aladel parasiteerib kiskjates vaid mõne sentimeetri pikkune ehhinokokk- paeluss. Rohusööjates areneb tema vastsest aga hiiglaslik (kuni 60 kg kaaluv) ja sadu või isegi kümneid tuhandeid vastseid kasvatav ehhinokokk-põis. Lindudel on tuntud paeluss linnuroni, kes suurema osa arenguperioodist veedab kalades ning linnus peatub ainult paar ööpäeva. Hõimkond: Ümarussid. Ümara ristlõikega ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Väga väikesed, isegi mikroskoopilised.
Taimede ja loomade toitaine sisaldus kui toit. Tänu tselluloosist rakukestale sisaldavad taimed Lehekülg 13 rikkalikult kiudaineid. Seega on süsiniku suhe teistesse tähtsatesse elementidesse väga suur: taimedes 40:1; bakterites 8:1; seentes, udemesööjates, rohusööjates ja kiskjates 10:1. Erinevalt taimedest ei sisalda loomsed koed strukturaalseid süsivesikuid ega kiudu, kuid selle eest suures koguses rasva ja proteiini. Üleminekul tootjalt tarbijale toimub massiline süsiniku põletamine. Osadel liikidel on kujunenud võtted, kuidas omastada süsinikurikast toitu paremini. Mäletsejatel on eelmagu ja pärismagu... hanelistel on olemas liivapugu. On rida organisme, mis lagundavad tselluloosist rakuseinu (nälkijad, teod).
annaabi.ee 
