neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu kõige olulisem osa, mida toimetavad linnulaatade miljonid asukad. Ainsagi lüli kadumine toiduahelast võib saada saatuslikuks, sest sellele pole asendajais või on neid liiga napilt. Peaaegu näljadieediga võivad endal elu sees hoida jääkarud, -rebased, põhjapõdrad, muskusveised, lumekakud. (Randla 1990, Lk 31) Peaaegu mikroobivaba õhk võimaldab kiskjail oma saki süüa isegi aasta peale selle surma (nekrofaagia). Paigutine toidunappus tingib toitumise teiste väljaheidetest (koprofaagia) näiteks vandelkajakas ja jääkajakas. (Randla 1990, Lk 28 ) Külma talve elavad koopais üle: kärp , nirk, püü, hüljes, karu, lemming . Jalgade külmumuse vältimiseks püüavad roosa- ja vandelkajakas saaki veepinnalt nokaga haarata. Tihe kattesulestik, arenenud udusulestik, aluskarv,
paarumistüüp sõltub mitmetest objektiivsetest teguritest ja sugupooled elavad paaridena ja hoolitsevad oma järglaste eest vaid siis ja seal, kus see ennast ära tasub, võttes arvesse kõiki füsioloogilisi ja ökoloogilisi piiranguid ja kasu ning hinna komponente. Inimese kui imetajate klassi esindaja paarumissüsteem Imetajate klassis on niisiis valdavaks paarumistüübiks polügüünia ja isahoole puudumine. Isahoolt esineb vaid suhteliselt vähestel liikidel, peamiselt kiskjail, kel isane tegeleb saagi murdmisega poegadele. Üldisele seaduspärasusele vaatamata esineb imetajail aga ka lausa vastupidiseid olukordi, nagu näiteks küünisahvide hulka kuuluvail marmorsettidel, kellel peale sünnitamist hoolitsevad järglaste eest praktiliselt algusest lõpuni isased. Kuidas aga läheb sellesse süsteemi inimene kui imetajate klassi esindaja? M.V. Flinn ja B.S. Low (1986) uurisid 849 inimühiskonda alates lääne
Vastand on divergents. Kooslus e. tsönoos vt. biotsönoos. Koosseis koosluse kvalitatiivne muutus. Taimekoosluse liigilises koosseisus eristatakse dominante, kaaslejaid ja juhuliike. Metsa puurinde koosseisu väljendatakse koosseisuvalemiga, milles liikide osatähtsus antakse kümnendikes (nt. 4Ku3Mä2KsLv; Lv on valge e. hall lepp). Koostegevus e. kooperatsioon ühine kooskõlastatud tegevus loomadel (nt. jahipidamine karjas elavail kiskjail). On seda edukam, mida arenenum on kommunikatsioon (teabevahetus). Kosmopoliit, kosmopolitism väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inmikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes. Kriitiline looduslik kapital loodusobjektid (jõed, järved, sood, vanad metsad, rannikualad, pinnavormid jne.),
annaabi.ee 
