jaanuaril saabusid Tartu Ülikooli spordibioloogiainstituudi vanemteatus Mehis Viru Smigunide tiimi mänedzer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: 3 Kristina testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis negatiivse tulemuse:4,2ng/ml. Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale. 2002. aastal saavutas ta maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes 4. koha ning võitis ühe etapi 23. novembril Kirunas Rootsis. 2003. hooaeg oli Kristina Smigun-Vähi hiilgehooaeg, ta saavutas maailmakarikavõistlusel kokkuvõttes teise koha, ta võttis sealjuures 5 etapi võitu ning samal aastal toimusid maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes, kus ta tuli maailmameistriks topeltjälitussõidus(5km klassika+5km vabastiilis), hõbemedali 10km klassikalisel, samuti hõbemedali 15km klassikalisel ühisstardis ning pronksi 30km vabastiili sõidus. 2004/05 hooajal saavutas ta vastavalt 5. ja 4
30.jaanuaril saabusid Tartu Ülikooli spordibioloogiainstituudi vanemteatus Mehis Viru Smigunide tiimi mänedzer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: 8 Kristina testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis negatiivse tulemuse:4,2ng/ml. Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale. 2002. aastal saavutas ta maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes 4. koha ning võitis ühe etapi 23. novembril Kirunas Rootsis. 2003. hooaeg oli Kristina Smigun-Vähi hiilgehooaeg, ta saavutas maailmakarikavõistlusel kokkuvõttes teise koha, ta võttis sealjuures 5 etapi võitu ning samal aastal toimusid maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes, kus ta tuli maailmameistriks topeltjälitussõidus(5km klassika+5km vabastiilis), hõbemedali 10km klassikalisel, samuti hõbemedali 15km klassikalisel ühisstardis ning pronksi 30km vabastiili sõidus. 2004/05 hooajal saavutas ta vastavalt 5. ja 4
aastal. Kuid veel enne, kui hankida toetajaid, tuli Tammikul päästa Veerpalu Vene kroonu haardest. Selleks esitas ta 1990. aastal taotluse, et tema hoolealune suunataks Pärnu maakonna tööteenistusse Jõulu klubisse. Taotlus sai rahuldatud ning Jõulu klubi maksis iga kuu Pärnu sõjakomissariaadile tööjõu kasutamise eest 50 rubla. Selleks ajaks oli Veerpalu juba paljulubav spordimees, kelle vastu ilmutas huvi ka Eesti koondis. Seda enam, et 1990.-1991. aasta talvel näitas ta Soomes Kirunas Polar Cupil klassikasõidus kandu kõigile Põhjamaade eakaaslastele. Kuid Tammik ei tahtnud Veerpalu koondisse lubada. Nii mõnigi juunior oli meeste klassi üle minnes end suurenenud koormustega läbi kõrvetanud. Läbimurde täismeeste sekka tegi Veerpalu Albertville'i olümpiatalvel, detsembris 1991. Käärikul sai ta esimest korda jagu Eesti tollastest liidritest, Urmas Välbest ja Elmo Kassinist. Ühtlasi tagas ta selle võiduga endale olümpiapileti.
Maavarade paiknemine ja leiukohtade rikkus on oluliselt mõjutanud mäetööstuse kujunemist. Vanemad ja traditsioonilisemad mäetööstuse harud on metallimaakide ja söe kaevandamine. Ülemaailmse tähtsusega on siin kaevandatavad rauamaak, pruun- ja kivisüsi, elavhõbe, nafta, keedusool, boksiit, väävel. Tööstuse jaoks tähtsaimat - rauamaaki - leidub rohkem Venemaal (Kurskis asuvad teadaolevalt maailma suurimad rauamaagivarud), Ukrainas (Krõvõi Rigis) ja Rootsis (Kirunas - linn rajatigi rauamaagi leiukoha juurde). Mangaanimaagi varud on suurimad Ukrainas. ((Kaart: Euroopa maavarade leiukohad. Kaardil märgitud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, uraanimaak, plaatina, grafiit, väävel, apatiit, fosforiit, kaalisool, vasemaak, polümetalliline maak, tinamaak, antimonomaak, elavhõbedamaak, rauamaak, mangaanimaak, niklimaak, volframimaak, alumiiniumimaak.)) --- 31
annaabi.ee 
