kuulda ei tohtinud. Andresele oli aga poiste naermine tundunud kahtlane ning kui teda ennast ei lubatud kuulama, siis saatis ta enese asemel kellegi teise, keda ei teatud karta, ja see avaldas värskele peiule laulu sisu. Teada saades, sai Andres tulivihaseks ning lasi kohe poisid minema saata. Marile ei tahtnud ta aga põhjust öelda, miks ta poisid oli ära ajanud. Kuid Mari pinnis nii kaua, kui ikkagi teada sai, milles asi seisnes. Ühel hommikul leidis Mari aidast kirstukapist lauluraamatu vahelt paberilehe selle sama Lullu laulu sõnadega. Oma mehele otsustas ta seda aga mitte mingil juhul näidata. Kuid tal tuli seda siiski teha, sest Andres oli teada saanud, et see laul olla Marile toimetatud. Alguses ajas Mari küll vastu, kuid lõpuks andis ta siiski järele ning Andres sai seda laulu lugeda. Kui Mäe peremees aga teada sai, et kogu laulu sisu kohta kandis keelt nende saunaeit, ei olnud Andrese
tehes ettepaneku päriselt perenaiseks hakata. · Saunaeitede kaudu tundis kirikuõpetajaproua poolt kihelkonda nimepidi ja mäletas nende elu ning olu. Proua andis saadud teated õpetajale edasi ja kui need olid tähtsad, nõuti eitedelt täiendavaid teateid. · Mari ja Andrese pulmad. Maril südametunnistus raske. Sellest hoolimata ei läinud enne pulmi pastori juurde. Pearu tellimisel tegi Laulu-Lullu laulu, mis mõnitas Andrest, Marit, Jussi. Sai vastu vahtimist. Mari leidis kirstukapist lauluraamatu vahelt paberilehe ja lehelt tolle otsitud laulu. Sellest ajast peale hakkas aidaust lukustama. · Andres tunneb, et Mari on talle võõras, kui kuuleb, et too on tema eest saladust (lorilaulu avastamist) varjanud. Mari aga võtab väga südamesse, kui Andres teda Krõõdaga võrdleb (,,Krõõt nõnda ei teinud") · Peres ollakse sõnakehvad. Alles kevade poole, kui sama tüdruk jäi teiseks aastaks ning saabus uus sulane, noor, pikk ja sihvakas, tekkis Eesperre rõõmsam meeleolu.
Laulu-Lullu laulu kuulasid ja irvitasid. Kui peremees laulu kuulama tahtis minna lõpetas mees laulmise. Andres lasi ühel külalisel laulu sisu välja uurida. Laul oli Andresest, Marist ja Jussist (Pearu tellitud laul).Andres vihastas ja lõi Laulu-Lullut ning viskas kutsumata külalised välja. Laulu-Lullu lubas endale, et ta täiendab laulu. Mari soovis meeleheitlikult teada saada, millest laul oli.Ühel hommikul leidid ta aidast kirstukapist lauluraamatu vahelt selle laulu sõnad. Ta luges laulu läbi ning otsustas seda Andrese eest varjata. Nüüd hoolitses ta selle eest, et aita alati lukustatud oleks. XXIII Mari peitis laulu kirstu põhja riiderullide alla. Andres oli laulu juba ammu unustanud, aga kõrtsis tuletati talle seda taas meelde. Räägiti, et saunatädi toimetas laulu Marile, kuid ei teatud kuidas ning arvati, et Pearu on laulu tegemisega seotud. Nüüd tahtis Andres saunatädi, Mari ja Pearuga asjast rääkida
Laulu-Lullu hakkas seal vaikselt teiste sulaste ja võõraste seas laulma- kui nad vaikseks jäid siis kõik naersid. Andres tahtis ka teada millest laul käib aga kui ta nende juurde läks jäid kõik vait ja ütlesid et see laul pole peremehe kõrvadele mõeldud, sellepärast saatis mees ühe nendesugustest sinna maad kuulama. Kui ta teada sai millest laul oli lõi ta võõrad majast välja ja andis Lullule kõva hoobi. Mari leidis ühel hommikul kirstukapist lauluraamatu vahelt paberile millel oli see sama laul peal. XXIII Tüli laulu pärast- Mari pani laulu kirstu põhja kangarullide alla ega rääkinud sellest enam midagi. Peremees pani tähele et Mari, kes oli alati hästi rõõmus on muutunud kurvaks ja vaikseks ega laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai
Kui ta teada sai millest laul oli lõi ta võõrad majast välja ja andis Lullule kõva hoobi. Arvati et nüüd tuleb suurem kähmlus aga seda ei tulnud- väljas plaanisid nad küll seda kuid siis mõtlesid ümber ja läksid minema. Lullu lubas aga uue ja 11 hullema laulu teha ja mitte enam Pearu tellimisele vaid ise enda pärast. Mari tahtis ka teada millest poisid laulsid kuid Andres ei öelnud talle. Ta leidis ühel hommikul kirstukapist lauluraamatu vahelt paberile millel oli see sama laul peal. Seda lugedes läksid tal jalad nõrgaks ja tuju langes. Selles oli nagu Mari ja Andres oleks juba ammu pattu teinud ja nende pärast ka ennast tapnud- Maril olevat kõige üle väga hea meel olnud, samuti ka Andresel et naisest lahti sai. Naine peitis selle laulu ära- endale mälestuseks. Kirstuvõtme mis tavaliselt aida küljes seisis võttis ta ka ära, sest kartis vargaid- muidu oli see koguaeg seal seisnud
Kui ta teada sai millest laul oli lõi ta võõrad majast välja ja andis Lullule kõva hoobi. Arvati et nüüd tuleb suurem kähmlus aga seda ei tulnud- väljas plaanisid nad küll seda kuid siis mõtlesid ümber ja läksid minema. Lullu lubas aga uue ja hullema laulu teha ja mitte enam Pearu tellimisele vaid ise enda pärast. Mari tahtis ka teada millest poisid laulsid kuid Andres ei öelnud talle. Ta leidis ühel hommikul kirstukapist lauluraamatu vahelt paberile millel oli see sama laul peal. Seda lugedes läksid tal jalad nõrgaks ja tuju langes. Selles oli nagu Mari ja Andres oleks juba ammu pattu teinud ja nende pärast ka ennast tapnud- Maril olevat kõige üle väga hea meel olnud, samuti ka Andresel et naisest lahti sai. Naine peitis selle laulu ära- endale mälestuseks. Kirstuvõtme mis tavaliselt aida küljes seisis võttis ta ka ära, sest kartis vargaid- muidu oli see koguaeg seal seisnud
annaabi.ee 
