aasta Valiti Konstanzis paavstiks Martinus V, selle sündmusega võidi kirikulõhet pidada lõppenuks. Paavsti maine oli aastakümmneid kestnud tülide käigus nõrgenenud, seega ta võim langes. Tekkisid kirikukogud- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutati peamisi kirikut puudutavaid küsimusi. Kuigi kirik oli nüüd ühtne ja eksisteeris ainult üks paavst oli ka sellel sündmustikul mõju kiriku võimu vähenemisele . Ristisõjad 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kirstlasi üles muhamedlasi Püha Maalt välja ajama . Selle üleskutsega sai alguse pikk ja verine ristisõdade kett. Kokku oli ristisõdu kaheksa. Sõdade eesmärke ei suudetud siiski saavutada ja Püha Maa ning Jerusalemm jäid muhamedlaste valdustesse. Eesmärk saavutada ülemaailmne paavstiriik kukkus läbi. Sellega langes ka kiriku autoriteet. Vastasseis väärnähtustele Ketseriteks nimetati inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega
suri jeruusalemmas kolgata mäel risti lööduna, tõusis surnust üles 3 päeva pärast surma, uskus oma missiooni. 6. Milliseid meetodeid kasutasid Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh kristluse levitamiseks Euroopas ning mida nad saavutasid 13. sajandiks? Rooma piiskop võttis endale kõigi Lääne-Rooma riigi aladel elavate kristlaste juhtimise-paavstivõimu kujunemine. Konstantinoopoli patriarh juhtis kirstlasi Bütsanti keiririigis. Rooma paavst saatis misjonäre paganaid ristiusku pöörama. Algas kirikute, kloostrite asutamine kiriku tugipünktidega. 7. Millal lõhenes ristiusu kirik katoliiklikuks ja õigeusklikuks ning mille poolest need sarnanesid ja erinesid? Ristiusu kirik lõhenes katoliiklikus ja õigeusklikuks 1054 aastal kirikulõhe ajal. Õigeusk Juhtis Konstantinoopoli patriarh, kes toetus Bütsantsi keisrile.Piibel ja jumalateenistus kreeka + slaavi keeltes
täiuslikkuse. Ülesehituselt on keskmine lööv kõrgem kui äärmised löövid ja valgus tuleb sisse külglöövide katusest kõrgemal olevatest aknatest. 10 Elumajadest oli kõige levinumad ühekorruselised majad, ehk domused. Sissekäigust pääses aatriumisse, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi. Seal asusid ka altarid. Elumajad on nagu Pompei. Varakristus Kristlik usk saab alguse 1. Sajandi alguses. Nagu kõik, mida uus, hakati ka kirstlasi taga kiusama ja nende kokkusaamise kohtadeks said maa-alused käigus, ehk katakombid. Need olid 20-25 meetri sügavusel ja mõlemal pool seintes olid perekonniti kirstlase põrmud. Õhku ja valgust tuli ümmarguste või nelinurksete avade kaudu ja seinad olid kaetud freskodega. 313 on aasta, millal kõik rajatu on maa all, katakombide hiilgeaeg. Konstatinus esimene kuulutab kristluse riigi usuks. Katakombid polnud mitte peidukohad, vaid kohad, kuhu maeti
VANA-BABÜLOONIA 1792 Jäi püsima sumeri keel. Algses mütoloogias oli naissoost maa, oli meessoost taevas. Päikesejumal Utu ja kuujumal Suven. Allmaailmas Abzu ja Kur Maailma vanim säilinud müüt on: Päikesejumala reis Abzusse. Arvati, et päike on päeval taveas ja öösel läheb kuhugile allilma. Gilgameši surm, Sumeri lugulaul. Seda suhteliselt hiljuti lõplikult tõlgendatud. 7.detsember ’12 I osa Kristlus Üks suuremaid religioone. Praeguse seisuga on Eestis kirstlasi vähemuses. Kristluse olemus 1. kuulub ta nn rajatud usundite hulka. 2. kuulub usundite rühma – maailmausundid 3. on ta usun, millel on pühad tekstid 4. monoteistlik usund 5. on ta kuuluv, lunastususundid Ristiusu nimi ja kristlus on sünonüümid. Risti usk pole üheski teises keeles. Põhisümbolik on rist, aga tegelikult pole sõnal mingit seost ristiga. Seos on hoopis Kristusega, on tulnud ladina keelest christi tähendab kristust
annaabi.ee 
