Joogiõpetus ISESEISVA TÖÖNA VASTAB KIRJALIKULT KÜSIMUSTELE. 1. Nimeta erinevaid kohvisorte ja too välja nende erinevused. Araabika-levinum ja parim kohvisort Robusta-maitselt araabikast tugevam(robustsem), rohkem kofeiini 2. Kohvipuu- kirjelda Kasvab 7-8m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4m pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10-15cm pikad, läikivalt tumerohelised heldama alapoolega. Kohvi marjad on kirsisuurused ning tumepunast värvi. Valmimine võtab aega 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt. Kohvi saab koristada alates puu 5.eluaastast mitu kord aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib veel eksisteerida. Kohvipuu nõuab 19-25 kraadist temperatuuri. Ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. 3. Nimeta erinevaid kohvijooke. 7 tk Cappuccino, Caffè Latte, Caffè Macchiato, Espresso, Con Panna, Ristretto, Cafè au Lait.
Taimest Esimene tööstusliku tähtsusega kohvitaim oli Coffea Arabica. Ta kasvab 7-8 m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4 meetri pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10- 15 cm pikad ellipsoidid, läikivalt tumerohelised heledama alapoolega. Õied kerkivad taime harudest koos lehtedega. Valgel kohviõiel on viis õielehte ja lõhn, mis meenutab jasmiini. Õite eluiga on ainult 2 - 3 päeva. Kohvi marjad on kirsisuurused ja esmalt rohelised, muutudes hiljem tumepunaseks. Valmimine võtab 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt ja sel võivad samaaegselt olla õied ja eri arengujärgus marjad. Kohvipuu nõuab keskmist temperatuuri 19-25 kraadi Celsiust, seega on kohvipuu troopiline taim. Pole juhus, et kohv ja inimene edenevad hästi samal temperatuuril, meie algkodu on sama Aafrika. On võimalik, et Eeva ja tema kaaslased (2,5 miljonit aastat tagasi) mugisid enda rõõmuks kohviube.
Etioopiast, vaid tõenäoliselt India ookeanis asuvalt Reunioni saarelt üle Aafrika idapoolsete riikide Keenia ja Tansaania; teiselt poolt aga Brasiiliast Malawisse ja sealt Ugandasse. Kergelt lainelised igihaljad lehed on 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Lehekaenlaist ilmuvad õiekimbud, milles on 4-8 valget jasmiinilõhnalist õit. Õied ilmuvad peamiselt üheaastastele oksdele. Kirrssi meenutavad punased luuviljad on umbes kirsisuurused, aga pikergused. Viljas on kaks tihedasti teineteise vastu surutud seemet, mida nimetatakse kohviubadeks. Ühelt küljelt lameda kohvioa pikkus on 0,8- 1,2 cm, laius keskmiselt 0,8 ja paksus keskmiselt 0,5 cm. Saagirikastel sortidel on oks tihedalt viljadega kaetud, nagu oleks see üksainus suur viljakobar. On ka vilju, milles on üks seeme, seda kohvi nimetatakse pärlkohviks. Õitsema läheb kohvipuu kuiva perioodi lõppemise järel, kaheksa päeva pärast esimest tugevat vihmasadu.
annaabi.ee 
