Magus kirsipuu on kiirekasvuline, koonilise võraga ja enamasti sirge tüvega puu. Looduslikus levilas on ta üks esimesi õitsejaid, jäädes silma massiliselt esinevate valgete õitega. Puu saab täiskasvanuks 60–80 aasta vanuselt ja on seejuures keskmiselt 20–25 m kõrgune. Tüve läbimõõt on seejuures 50–70 cm. Harva võib magus kirsipuu kasvada kuni 35 m kõrguseks ja tüve läbimõõt küündida kuni 120 cm. Tavaliselt on puu eluiga 70–100 aastat. agusale kirsipuule meeldivad kerged, sügavad, viljakad ja parasniisked mullad. Mulla pH võib seejuures varieeruda üsna suures ulatuses (5,5–8,5), eelistatud on siiski kergelt happelised 4 mullad. Ta ei kasva hästi üleujutatavatel maastikel. Puu talub küllalt hästi talvekülma, kuid õisi võivad kahjustada kevadised hiliskülmad. Magus kirsipuu on valgusnõudlik ja küllaltki lühiealine puuliik, keda esineb sageli metsaservades ja -lagendikel.
elukutseliste leeri. 27. aastaselt pani ta ratta varna. Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt võttis ta kokku 19 medalit, nendest 12 kulda. Vaid neli aastat hiljem jõudis Pikkuus N Liidu kondisesse autorallis. 1989 saavutas EM- etapil 6. koha. 1.1.7. Jaan Kirsipuu Alustas rattaspordiga 1980. Aastal Jaan Klaassepa juhendamisel. 1987 lõpetas Tartu 2. Keskkooli. Kõige pikema võistlusprotokolliga Eesti rattur. Suureks konkurentsiks ja toeks kujunes Kirsipuule kadunud Lauri Aus, kellega konkureeriti mitmel mainekal velotuuril vahelduva eduga (5). Tour de France' il neli etapivõitu, kuus päeva liidrisärgis (1999, 2000, 200) Etapivõit Vueltal (1998) MK- etapil Pariis- Tours 3. koht (1998, 1999) Pariis- Nice' I velotuuril kaks etapivõitu (1999, 2000) Kõrgeim koht maailma edetabelis 8. (märts 2000) Kahel aastal UCI võitude arvult maailma edukaim rattur (1998, 1999) 2002. Aasta hooaja eel 88 UCI võitu
pirtsakam. Selle lõikamise aeg on kevadel väga lühike ja igal aastal erinev. Suvel, kasvuajal lõigates ei ole mahlajooks nii tugev ja haavad paranevad kiiremini. Puule sel ajal lõikamine isegi meeldib, kuna viljad pääsevad päikese kätte. Kuna puul on suvel vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ei hakka ta pärast lõikamist paaniliselt uusi kasve kasvatama. Lõikus hoiab puu noorena. (Aialeht) Kirsipuule on iseloomulik, et võra on tihedam kui õunapuul. Neid lõigatakse võrreldes õunapuuga vähem ja valikuliselt. Vanad kirsipuud saab hõlpsalt korda, kui kuivanud oksad välja lõigata. Järgmistel aastatel lõigatakse võra selliselt, et oksad, ka peened, üksteise vastu ei puutuks. Kõikidel puudel on vaja jälgida okste harunemist. Oksad, mis on väga lähestikku ja paari aasta pärast jämenedes kokku kasvavad, lõigatakse kohe välja. Vanade luuviljaliste
annaabi.ee 
