Kirsi ning ilupuude ja põõsaste paksu viljalihaga vilju söövad paljud loomad. Osa neist söövad vilja ära tervikuna, osa toituvad vaid pehmest viljalihast või näksivad hoopis kivis olevat seemet. Kirsi pistavad tervikuna nahka näiteks rebane, kährik ja mäger. Lindudest neelavad vilja terviklikult alla näiteks kajakad ja enamik vareseid. Orav kasutab toiduks enamasti ainult viljaliha, aga võib mõnikord närida ka kivi. Kirsikive närivad sageli just pisinärilised, kelle hammastest jäävad kivi pinnale iseloomulikud jäljed. Kibuvitsapõõsail ronivad oravad ja hiired söövad heal meelel kibuvitsamarju. Oraval on keeruline peenikesel okkalisel oksal istuda, mistõttu tema einestab maapinnal. Ta hammustab seemnete kättesaamiseks marja pooleks, aga pisinärilised närivad samal eesmärgil marja küljest viljaliha maha. Talviti moodustab kibuvitsa marjade punane viljaliha olulise osa paljude lindude, näiteks
Avatud kaugusest kangana laotusid Rohekad kaldad mu pilkude alla. Rannad... Kui olekski pooled neist randadest Vaht vaid ja udu ja pilvedeahel, 12 Tõmbab mind ometi kätest ja kandadest Terendav neemetipp tundmatul lahel. Lähen ja otsin. Kui vesi on rannata, kui see ka kõik on vaid silmapete, lähen ja otsin ja jaksan ja kannatan ning leian kätte. (Paekivi laul, 2008) ,,Kirsisöömise õpetus" Ära kirsikive söö, See ei ole miski töö. Kirsse söö, Kuid tülita Kivid välja sülita. Kirsikont Teeb kõhus kisa, Hüüab appi ema, isa. See ei ole ime tast: ta tahab välja pimedast. Kirsikont ei taha muuks Kui uueks väikseks kirsipuuks. (,,Midrimaa" 1974) 13 ,,Meie vanaema" Meie vanaemal ei ole prille. Meie vanaema ei võta pille. Villast rätti ka veel ei kanna. Töökoht pensionini veel ei anna. Peas ei ole tal halli karva ka.
puuvarude hoidmiseks. Tornahjud eksisteerisid paralleelselt hüpokaustahjudega. Oli selle võrra ebamugavam, et kui hüpokaustahju küttis teener keldris, siis tornahjusid pidi kütma siiski ruumis, mida kütta taheti. Kasutusel olid ka leeasemed mantelkorstna all, pottahjud, kahhelahjud Söömine, joomine ja lõbutsemine keskaegsetes linnades On hulgaliselt arheoloogilisi leide, mis kajastavad söömis-joomiskultuuri. Leitud on hulgaliselt kirsikive, aedõunapuu seemneid, pirnipuu seemneid, ploomi- ja kreegikive, hernest, rukist, aedtilli, sõstraid. Nende kõrval on olnud täiesti selgelt ka sissetoodud kultuurvilju – kreeka pähklikoored, viinamarjaseemned. Väga palju on leitud ka pihlakapuu marjade seemneid, sarapuupähkleid jne. Tartu vanalinna VII kvartali jäätmekastidest on leitud ka üpriski palju loomaluusid, mis säilisid jäätmekastides oluliselt paremini, kui mujal. 18. jäätmekastist on leitud sea-, veise-,
annaabi.ee 
