Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kirjutusvahendist" - 6 õppematerjali

Slideshow teemal-Miks tekib maavärin
10
odp

Slideshow teemal: Miks tekib maavärin

Miks tekib maavärin ? Koostanud : Siret Strastin Aasta : 2010 Sissejuhatus. Inimkonna algusest saadik on teada, et loodus on pidevas liikumises ja muutumises. Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunudSissejuhatus. umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ...

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
Maavärinad-seismomeeter-lained ja skaalad
3
docx

Maavärinad, seismomeeter, lained ja skaalad

Tehnogeenilisi värinaid põhjustab inimeste tegevus nagu näiteks lõhkelaengute plahvatamine või suured surved maale. Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega. Tema järgi nimetatigi skaala mille järgi mõõdetakse maavärinate tugevust. Seismomeeter Mõõteriist millega mõõdetakse maavärinate tugevust on seismomeeter. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Skaalad Maavärinate tugevust on võimalik ka määrata kahe skaala järgi. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust ja Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimestele tekitatud kahjustuste suurust. Richteri skaala mõõte süsteem on järgmine: 1 pall - Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Vulkaanid ja maavärinad
6
doc

Vulkaanid ja maavärinad

Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal . (Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi.) Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Maavärinate mõõtmise skaala 1 palli - Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli - Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli - Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad

Geograafia → Geograafia
59 allalaadimist
Galileo Galilei
9
doc

Galileo Galilei

Galoleo ideele: ta võttis enda juurde rikkaid üliõpilasi, keda ta õpetas väljaspool loenguid. Need õpetused erinesid suuresti loengutel räägitavast Aristotelese programmist. Pisa periood (1589-1591) Seda perioodi Galileo elus nimetatakse nii, sest legendi kohaselt uuris sellel ajajärgul Galileo raskuste kukkumist Pisa viltusest tornist. Galileo ei väida ise kuskil, et ta oleks sellist katset läbi viinud, legend on pärit Vincenzo Viviani kirjutusvahendist, kuigi ta ei olnud sel ajal sündinud, kirjutas ta Galileost suure fantaasiaga. Pisa torni vabalangemise eksperiment on siiski toimunud, kuid teise inimese käe läbi. 1612. aastal viis selle katse läbi üks vana kooli professor, kes tahtis tõestada, et Galileo eksib ja Aristotelesel on õigus. Katse näitas ka Aristotelese idée õigsust. Galilei vastas eksperimendile sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane kera kukub saja

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Miks ja kuidas tekivad maavärinad
4
docx

Miks ja kuidas tekivad maavärinad?

Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinate mõõtmine Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 1 pall Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel)

Geograafia → Geograafia
54 allalaadimist
Füüsika spikker
2
doc

Füüsika spikker

Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad tekivad seal, kus ookeanis leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinaid iseloomustavad suurused ­ Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 30. Radioaktiivsus ­ st kiirgavad iseeneslikult suure energiaga osakesi. Radioaktiivsetest ainetest väljub kolme liiki osakesi: alfa-, beeta- ja gammaosakesed

Füüsika → Keskkonafüüsika
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun