1) aneetlikud õpetused 2) mitteaneetlikud õpetused Kast e varna (preestrid, sõdalased, kaupmehed) Ametlikke õpetusi oli 6: - mimansa- meeleline tunnetamine - sankija- kaks alget: aineline ja vaimne - njaja- kannatustest vabanemine - jooga- rõhutab kaastunnet - vedanta- vedade lõpp - vaisesika- asjad erinevad üksteisest HINDUISM-sünkretismiline religioon- erinevad suunad ja pooled ühinevad. Mitteametlikud õpetused: BUDISM-ei toetu pühadele kirjutustele. Budismis puuduvad jumalad, see on inimese usk. Inimeseks on BUDHHA. Tema otsis vastust küsimusele ,,Miks inimesed kannatavad?". Budism jaguneb: 1) hinajaana vool (lõunapoolne budism) 2) mahajaana vool (põhjapoolne budism) Kõige kuulsam budist Eestis Kare Tõnisson. Sõdis I Maailmasõja Tsaariarmees. Sai sõjas kannatada mürgigaasi läbi. Budismist on kirjutanud raamatu Uku Masing. Lennart Mäll- Eesti Akadeemilise Orientalistika seltsi eestvedaja. Oli seotud Dalai Laama
Niisama paratamatu kui demokraatliku ühiskonna loomiseks on riigi ja kohaliku omavalitsuse õiguslike aluste ja struktuuride väljatöötamine, oli linnade ja valdade ühishuvide esindamiseks vajalike institutsioonide ellukutsumine ning struktuuride loomine ja vastavate koostöövormide tööle rakendamine ja võib ka öelda, et liitude loomine. Vahel tundus nagu tuleks uuesti alustada aastast 1920- nii sarnased olid ühiskonna ette kerkinud probleemid. Ja nendele vanadele kirjutustele toetudes algaski töö eesti Linnade liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevuse sisuliseks taastamiseks ning õigusliku baasi loomiseks. Asjade intensiivse arenemise käigus õnnestus Sulev läänel, ühel initsiatiivigrupi liikmel eraküllakutset kasutades leida tee Soome Linnade Liitu. Seal kodustest oludest rääkides ja tuleviku plaane aruteades leidsid ka Soome Linnade Liidu liikmed uuesti tee Eestisse. Tähtsaimaks võiduks
Kas peab panema kirja lihtsalt vaate elule, või tooma välja elusündmuste erakorduse. Kunstiteos ei ole lihtsalt elust kirjutamine. Diderot nõuab ka suurte asjade ja ürituste kirjeldamist. Ülevus oli mõistete hulgas juba olemas. Sammaldunud vare on ülev, sest ta räägib ajaloost jne. Neid tuleb ka ülistada. Kunstiküsimustest ta võtab sõna ja saabki Diderotist esimesi kunstikriitikuid. Kirjeldab maale ja on eeskujuks ka Goethele, kes tema kirjutustele toetudes oma kuulsad kunstiartiklid loob. Diderot osa kirjutusi on pühendatud draamakunstile. Tema puhul tuleb esmakordselt esile vastandus Boileaule. Tema oli teose ,,Ars poetica" autor, kes sõnastas selles teoses klassitsistliku kunsti reeglid: tähtis inimene, olukorrad, tähtsad sündmused jne. Boileau kirjutas draamasid ka ise, aga ei räägi mitte üksnes draamareeglitest. Diderot on üks nendest, kes toob sisse üldse draama mõiste. Diderot üritas ise kirjutada ka draamasid
annaabi.ee 
