plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester-kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis- ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. Lugemis- ja kirjutamispead on kummagi poole jaoks. Kõvaketta kontroller paikneb tavaliselt kiirel PCI lokaalsiinil. Arvutile saab paigutada ka mitu kõvaketast. IDE kettad on oma soodsa hinna tõttu küllalt laialt levinud, aga suurte piirangutega). EIDE-
Üksikute sektorite otsimine ja kalkeerimine (tracking) nõuaks palju ressursse, põhjustades failitöötluse kiiruse langemist. Jõudluse tõstmiseks jaotatakse sektorid gruppideks, mida nimetatakse klastriteks (cluster). Sektorite arv klastris sõltub klastri suurusest, mis omakorda sõltub kõvaketta sektsiooni suurusest ja kasutataVõllmootor plaatide pöörlema panemiseks Enamikel seadmetel on mitu kettaplaati, mis on kinnitatud ühise võlli külge. Plaatide vahel on vaba ruum lugemis-kirjutuspeade jaoks. Otsekasutus (direct drive) harjadeta võllmootor on ehitatud võlli sisse või paigutatud selle alla. Võll ja plaadid pöörlevad konstantse nurkkiirusega. Tänapäeval on uuemate kõvaketaste pöörlemiskiirus üle 10000 pööret minutis, võrdluseks võib tuua disketiseadme, kus võll pöörleb 300 või 360 pööret minutis. Võllmootor saab juhtsignaalid tehase poolt plaadile kirjutatud infost, või vanemate seadmete korral füüsilistest sensoritest.
lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester- kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. · Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. · Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea · Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada · Telg paneb kettad pöörlema
liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. Tänapeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada. Telg paneb kettad pöörlema. Mida suurem on ketta pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda. Kettad ise on kas metallist või
Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester- kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. · Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea · Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada · Telg paneb kettad pöörlema. Moodsa kõvaketta pöörlemissagedus on tavaliselt
vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester- kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. · Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. · Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea · Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada · Telg paneb kettad pöörlema
Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on (vt. joonis) Erinevalt disketist, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester - kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis- ja kirjutuspeade liikumisel ketta pinna ulatuses. Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti käsitleb kui 0 ja 1 jada Telg paneb kettad pöörlema. Moodsa kõvaketta pöörlemissagedus on tavaliselt vahemikus 4500 - 10000 pööret minutis. Mida suurem pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda
annaabi.ee 
