nüüdisajal ei ole tähtis Autor vaid Lugeja. Tekst koosneb nagu varemgi mainitud erinevatest kultuuridest ja paroodiatest. Kuid on paik kus kõik see kokku saab ja selleks on Lugeja. Lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, ilma et midagi kaduma läheks. Enam ei ole oluline teksti päritolu vaid kelleni see tekt jõuab, ehk adressaat, lugeja. Lugeja ei ole aga keegi konkreetne vaid lihtsalt keegi kes loeb. Kriitika aga seevastu hoolib vaid Autorist, mitte Lugejast. Kirjutusele tuleviku tagasi andmiseks tuleb kukutada tema müüt: lugeja sünni hinnaks on Autori surm.
ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g
Seepärast ongi naeruväärsed katsed mõista uut kirjutust hukka mingi humanismi nimel, mis silma kirjalikult esineb lugeja õiguste kaitsjana. Klassikaline kriitika pole kunagi lugejast hoolinud, tema jaoks pole kirjanduses teist inimest peale kirjutaja. Enam ei saa meid lollitada selliste antifraasidega, mida kor ralik ühiskond üleolevalt kasutab, et näiliselt kaitsta kõike seda, mida tegelikult tõrjub, eirab, lämmatab ja hävitab; me teame, et kirjutusele tuleviku tagasi andmiseks tuleb kukutada tema müüt: lugeja sünni hinnaks on Autori surm. 1968 Tõlk. Marek Tamm (Roland Barthes. Autori surm. Tallinn: Varrak, 2002.)
annaabi.ee 
