MINU TULEVANE PEREKOND Missugune võiks olla mu elu 10- ne aasta pärast? Loodan elada oma majas, kuskil linna ääres, kus on hea elada oma mehe , tütarde ja poegadega. Minu koduks peaks olema maja koos aia ja kõrvalhoonetega. Kindlasti oleks mul iluaed ja ka tarbeaed, kus ma saaks kasvatada endale sobivaid köögivilju. Tarbeaias oleks koht ka maasikapeenardel, kasvuhoonel ja maitseainete peenardel. Nii hea on söögi sisse oma peenralt võtta supirohelist. Iluaias kasvataksin roose ja kindlasti oleks mul kiviktaimla. Sobilik oleks ka väike veesilm, kus kasvaksid vesiroosid. Millisena ma kujutan ette oma tööd? Töötaksin meeldivas kohas, kus on hea palk ja normaalne töö aeg, et jääks aega laste kasvatamiseks ja perega koos olemiseks. Minu töö ei peaks olema selline, kus ma pean palju inimestega suhtlema. Mulle meeldiks oma kätega midagi teha, et sellest oleks kasu nii mulle, kui mu klientidele. Oma perre soovik...
samas osa tähtsamaid ja põnevaid sündmusi oli nii lühidalt kirjeldatud, et pidi teist korda läbi lugema, enne kui teksti sisust aru oli saada. Mulle meeldis raamatu sisu ja heade ja halbade sündmuste tasakaalukus, kuid raamatu lõpp oli liiga kurvalt kirjutatud, kuna see koosnes ainult ühest õnnetusest või halavast sündmusest teise järel, mis mulle ei meeldinud. Soovitan raamatud lugeda, kuna see on paeluv ja on kirjutatd hästi. Timothy Tamm 8c
surma muuseumile kinkis.Töölaua kohal rippus Stradivariuse pilt, mille poole meister enne töötama hakkamist palvetas. Edasi juhatati meid konverentsi saali, kus jutustati meile lähemalt Peeter Südast ja tema kaasõppijatest Peterburis. Kui suur pidi olema tegeikult alamklassi talupoja tahe et minna Peterburgi õppima ainukesse kooli mille eest talupoeg maksta jaksas. Saali ühes nurgas oli Heino Elleri kirjutaslaud mille ta oli andnud testamendiga muuseumile.Tema kirjutatd on ,,Kodumaine viis", sellest laulust on praeguseks tehtud ka instrumentaal teos. Selles saalis oli veel Pianino, millel on väga pikk ajalugu, tzumpe klaver ehk tahvelklaver aastast 1771, kaelkirjak klaver (Viinist aastast 1810) millel on kuus pedaali, kapp klaver, ka kuue pedaaliga, Estonia kontserdisaali klaver, mis on valmistatud kõrgtehnoloogiaga ja klavesiin tõmmitsatega millel olid põhiklahvid mustad, et mängides tuleksid rohkem esile mängija käed.
Tema õpetaja oli Zinonev, juhendaja ladina ja vene keels, prantslane ja inglane Vindsin, kellega ta õppis inglise kirjandust. Moskva Ülikoolis õppis Lermontov esmalt moraalses ja poliitilises ning siis verbaalses osakonnas. Semestri lõpetas ta vanema juhendamisel ning Lermontov sai pansionaadis viibimise ajal üsna palju om isaga kohtuda, kuid suhted peale ema surma on muutunud veidi halvemaks. Kõikidest tülisid ja võitlusi on Lermontov detailselt kujutanud oma nooruajal kirjutatd draamas. Ülikooliajal kirjutatud luule oli väga kõrge tasemega ja viljaks.Järsult tehti kindlaks, et Lermontovi talent on vaimselt küllaltki küps. Ta osales üliagaralt Moskva kunstisalongi maskiballidel. Lermontov läks Peterpurgi eesmärgiga uuest ülikooli minna, kuid ta oli teistest maha jäänus ning selle tõttu läks ta uuesti esimesele kursusele. Lermontovi selline pikk tudengieelu eriti ei meelitanud