Kirjutamispuuetega lapsi iseloomustab sõnade sassiajamine sarnase kõla alusel, sõna täheduse seletamine sõna osade kaupa, tuletusliidete mittemõistmine, vastuses vale sõnaliigi rakendamine, sõna liiga kitsa tähenduses omandamine, sõnade segiajamine mõttelise sarnasuse alusel, ruumikujutluse puudulikkus, mõiste olulise tunnuse mitteteadmine, piltlike väljendite sõnasõnaline mõistmine. Kaks aastat hiljem, 1982. aastal ilmus Ülle Toome ja Laine Veskeri poolt artikkel „Kirjutamispuuete põhjustest“, kus on veel põhjalikumalt kirjeldatud vaimse arengu peetuse ning kirjutamispuuete omavahelist seose uurimist. Seletatakse, kuidasTriger leidis, et vaimse arengupeetusega lastel erinevad kahesugused vead: 1)oskamatust eraldada tekstist üksikuid lauseid ning 2)tähtede ja silpide ärajätmised, sarnaste häälikute segiajamine kirjas, ehk reeglivead, mis esinevad ka normi puhul, kuid vaimse arengupeetusega lastel on esinemissagedus oluliselt suurem. Ka J.Demjanov
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduskond Klassiõpetaja kõrvalerialaga EKL-1kõ Erivajadustega õppija Essee Düsleksia Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marianne Martinson Tallinn 2008 Raskused põhioskuste omandamisel on seotud suures osas düsleksia ehk lugemisraskustega. Mõiste düsleksia on kasutusel ligikaudu sada aastat, tõsisemalt hakati seda uurima 1970ndate aastate algul. Sel ajal loodi maailmas ka esimesed düsleksia organisatsioonid, näiteks Briti Düsleksia Assotsiatsioon. Üks varasemaid teooriaid kirjeldab seda kui kesklassi haigust, sest just keskklassi kuuluvad vanemad lasid oma lapsi diagnoosida düsleksia suhtes, samal ajal kui alamasse klassi kuuluvad inimesed mõistsid seda kui laiskust või alaarengut. Mõiste düsleksia tuleneb vanakreeka keelest - eesliide DYS tähistab riket/häiret, LEXIS tähendab sõna/kõnet. ...
arutledes neid, kuid nüüd on jäetud lapsed omapäi. Paljude laste peamine suhtlus toimub internetis, kus on oluline ainult edastatav sõnum, mitte see, kas see on ka õigesti kirjutatud.(Nergi 2011) 2.3. Logopeedilise abi võimalused Põlva Ühisgümnaasiumis Kõneravi põhiülesanded on: kõne hääldusliku külje korrigeerimine; sõnavara laiendamine ja aktiviseerimine; lugemis-ja kirjutamispuuete korrigeerimine Kõneravi eesmärgiks on kujundada lapsel verbaalsed eeldused eesti keele õppimiseks. Lapsi on erinevaid, mõni laps saab lühikese aja jooksul abi, teine vajab tuge põhikooli lõpuni. Meie koolis toimuvad kõneravitunnid 1-4 klassi õpilastele kaks korda nädalas rühmatundidena, vanematele lastele individuaalselt üks kord nädalas.Seda aega on vähe, aga 12 laste ajagraafikus on raske rohkem aega leida
annaabi.ee 
