Milles see seisneb Sjoni intervjuu põhjal? Erialadevaheline. 3) Kuidas mõjutas David Bowie Sjoni ja tema kaasaegseid? Ta eksperimenteeris oma laulutekstidega. Ta innustas arenema mitmes suunas. Sjóni sõnul oli ta mitte ainult iidol, vaid ka pedagoog. Ta suunas neid sürrealismi poole. David Bowie tegi albumi, mis põhines George Orwelli ´´1984´´ teose põhjal, ning kõik noored hakkasid lugema Orwelli. 4) Loe läbi vähemalt viis Steinarri luuletust. 5) Kuidas näeb välja Sjoni kirjutamisprotsess? 6) Mis on kenningid ja saagad? Kenningid on metafooride väga arenenud vorm, kuhu on kokku toodud kolm kuni viis elementi. Saaga on kangelasmuistend. Saagad tekkisid, kui kohtusid keldi ja skandinaavia kultuur. 7) Iseloomusta saagasid Alguses räägiti saagasid suust suhu, kirja hakati panema alles paar sajandit hiljem. Need räägivad seaduslikest vidlustest, võitlustest. Need on uhked perekonnaeeposed. 8) Kuidas seletab Sjon kirjanduse osa Islandi kultuuris
tee"); * mille kohta pole midagi uut ja isikupärast öelda ("Euroopa Liit poolt ja vastu"). Vali teema * mille ainesse on sul isiklik suhe varasemad elukogemused ja kokkupuuted vastavate probleemidega; * mis on sulle südamelähedane ja mille arendamisel suudad jääda iseendaks ja vältida üldtuntud fraase ja mõttekäike; * mille juures on täpselt teada, mida tahad lugejale sisendada ja kuhu kavatsed välja jõuda. Kirjutamine kui protsess Kirjutamisprotsess koosneb järgmistest osadest: 1. ainestiku kogumine; 2. ainestiku piiritlemine; 3. mustandi kirjutamine; 4. teksti viimistlemine; 5. puhtandi kirjutamine. Ainestiku kogumine. Tsiteerimine ja refereerimine Kolm peamist ainestiku allikat on: 1. kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2. kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3. teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud.
tee"); *mille kohta pole midagi uut ja isikupärast öelda ("Euroopa Liit poolt ja vastu"). Vali teema *mille ainesse on sul isiklik suhe varasemad elukogemused ja kokkupuuted vastavate probleemidega; *mis on sulle südamelähedane ja mille arendamisel suudad jääda iseendaks ja vältida üldtuntud fraase ja mõttekäike; *mille juures on täpselt teada, mida tahad lugejale sisendada ja kuhu kavatsed välja jõuda. Kirjutamine kui protsess Kirjutamisprotsess koosneb järgmistest osadest: 1.ainestiku kogumine; 2.ainestiku piiritlemine; 3.mustandi kirjutamine, 4.teksti viimistlemine; 5.puhtandi kirjutamine. Ainestiku kogumine. Tsiteerimine ja refereerimine Kolm peamist ainestiku allikat on: 1.kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2.kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3.teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi
sõnad on rohkem läbimõeldud, täpsemad ja intensiivsemad. Teiseks suunaks on väljamõeldis, see keskendub fiktsionaalsele maailmale ja teosetele, mis on autori poolt loodud ja ei oma otsest ajaloolist või faktilist sisu. Kolmandaks suunaks on esteetilise väärtusega objekt, kus keskendutakse teose kunstipärasusele ja ilule, seda nii teoses eneses kui lugeja silmades, olulisel kohal on sisu ja vormi seos ja kunstiline ilu, teos on loodud mõeldes selle esteetilisele väärtusele, kirjutamisprotsess on eesmärgipärane, keskendub ilu loomisele ja teose ülesehitusele ilu silmas pidades, mitte informatsiooni edasiandmisele, ei pea olema veenev või faktiline vaid eesmärk ise ongi olla ilus ja pakkuda lugejale esteetilist naudingut. Neljandaks suunaks on teksti intertekstuaalne konstruktsioon , milles on rõhk tekstide seotusel ja suhestumisel teiste tekstidega. Iga teos on üks teos teiste seas, tähendus ja mõtestamine teistest teostest lähtuvalt, traditsioonidest sõltuvalt. Ben
Teiseks suunaks on väljamõeldis, see keskendub fiktsionaalsele maailmale ja teosetele, mis on autori poolt loodud ja ei oma otsest ajaloolist või faktilist sisu. Kolmandaks suunaks on esteetilise väärtusega objekt, kus keskendutakse teose kunstipärasusele ja ilule, seda nii teoses eneses kui lugeja silmades, olulisel kohal on sisu ja vormi seos ja kunstiline ilu, teos on loodud mõeldes selle esteetilisele väärtusele, kirjutamisprotsess on eesmärgipärane, keskendub ilu loomisele ja teose ülesehitusele ilu silmas pidades, mitte informatsiooni edasiandmisele, ei pea olema veenev või faktiline vaid eesmärk ise ongi olla ilus ja pakkuda lugejale esteetilist naudingut. Neljandaks suunaks on teksti intertekstuaalne konstruktsioon, milles on rõhk tekstide seotusel ja suhestumisel teiste tekstidega
annaabi.ee 
