Blisskeele sümbolitest saavad kõige enam abi tserebaalparalüüsiga ning liikumispuudega inimesed, kellel on hea kujutlusvõime ja mälu ning võime luua väljendeid. Blisskeele sümboleid saavad kasutada kerge intellektipuudega, liitpuudega või afaasiat põdevad lapsed ning õnnetusjuhtumi järel rehabilitatsioonifaasi jõudnud inimesed (McNaughton 1985). Blisskeele sümboleid on kasutatud vahel ka autistlike laste suhtlemise ning lugemis- ja kirjutamisprobleemidega inimeste kommunikatsiooni hõlbustamiseks. Et kasutaja individuaalse sümbolikogu oleks toimiv ja motiveeriv, tuleb sõnad ja sümbolid valida vastavalt individuaalsetele vajadustele. Valmis sümbolikogu kasutamine ei ole soovitatav. Kui kasutaja ja keskkond muutuvad, on vaja uusi sümboleid lisada või muuta. Oma sümbolite väljatöötlemine ei ole keelatud, pigem vastupidi. Blisskeele parimaks omaduseks loetakse väljendumise võimalust alates
vältel. 8. Spetsiifiline kirjutamishäire. Häire olemus ja väljendumine. Õigekirja või käekirja probleemid- enamasti mõlemad esindatud. - tähtede ärajätmine, asendamine, segistamine, lisamine. Nt sõna koer – jäetakse mõni täht kirjutamata, asendatakse neid tähti. Segistamine – sõnade sees on tähtede järjekord vale. Lisamine – isatakse mõni täht juurde, tehakse sõna pikemaks - vältevead – kirjutamisprobleemidega lapsed ei kirjuta õigsti sulghäälikuid ja samuti eksivad nad pikalt või lühemalt kirutatavate häälikute puhul. - kirjavahemärkide ja ortograafiareeglite vead - tähed valesti moodustatud – tähekuju on ebaõnnestunud. Ei pruugi üldse esineda, aga domineerivad sisuised vead. Vormiline küsimus ei pruugi mõne lapse puhul probleemiks olla. Mõne juhul ei saa laps ka ise aru, mida on kirjutanud. Probeemid peenmotoorikaga
Rääkisime lugemise eeloskustest. Lisaks nendele peab laps suutma määrata häälikute pikkusi. Selleks, et teaks kas kirjutada g-b-d, k-p-t või kk-pp-tt, peab ta suutma määrata hääliku pikkust. Alles siis saab teha õige valiku. See on vältega seoses. Sisuliselt tähendab see seda, et taju diferentseeritus peab võimaldama eesti keele kolme välte vahel vahet teha. Nende laste jaoks, kes kirjutamise-lugemisega hädas ei ole, on see lihtne tegevus. Kirjutamisprobleemidega laste jaoks on päris raske välteid omavahel eristada, kuigi nad oma kõnes hääldavad sõnad õigesti. I ja III on suur vahe, raske otsustada kas I või II, või II ja III on raske. Taju, tähelepanu ja töömälu erisuste roll kodeerimisraskuste tekkes. Kodeerimisraskused – kodeerimine on tagasitõlge. Tajus helide eristamise raskused – kui laps kuuleb sõna ja ta peab selle kodeerima visuaalseteks märkiteks, peab ta suutma häälikuid eristama
annaabi.ee 
