jääb alati vaidluste objektiks, kuna orginaalkeeles terminid omavad paljusid omavahel mittekattuvaid tähendusi. Seejärejel kirjeldab ta, miks võivad probleemid tekkida terminite tõlgendamisel täpsemalt. Terminite tähenduste „kokkulepped sünnivad raskelt ja ei ole 8 tõenäoliselt kunagi ühehäälsed ega lõplikud”. Vaidlused tulenevad sellest, et samu termineid kasutatakse päritolukeeles paljudes erialades. Veel kirjtuab autor sõna „empowerment” lähtekohtadest. Selle kasutamisel tuleks lähtuda erialases mõtlemises, sotsiaaltöö mõtlemises. Autor refereerib Schiverit ning kirjtuab, et tema jaoks on empowerment kui konspetsioon, mis on abiks sotsiaaltöö põhieesmärgi saavutamisel: ressursside ümberjaotamisel viisil, mis annaks seni kaasarääkimise võimaluseta inimestele hääle ja võimaluse oma vaatenurga esitamiseks. Autor lisab, et eesti keeles on
täielikutl üle ja muudab soodeks. Mille peale enam enamus Kassiaru poolt ei olnud enam, kuigi kassiaru üritas väita et riigilt on raha lihtsam saada Raba kuivendamiseks. Kuid Inderk pani vastu et see ettevõtmine ei ole selline kus igaüks midagi natuke omaette teeb vaid kõi kteevad seda ühise eesmärgi nimel mitte raha vaid oma heaolu ja isamaa armastuse nimel. Lõpuks tekkis jälle vaidlus kes enne alla kirjutab kas indrek või kassiaru ja lõpuks otsustati et Sassi kirjtuab hoompistükkis . Otsustati selle kasuks et palverkiti kirjutatakse nii vargamäe jõu süvendamiskes ja lisati veel ka see muulu raba. VIII Oru pearule ei anna rahu et kõik see suur koosviibimine oli toimunud mäel ,kus peremeheks on mngi lombakas ja heidab seda ette oma poljale karlale. Mille peale viimane vastab et sass ei oleks ise selle peale tulnud vaid kõige taga on indrek. Jutt läheb edasi sellele et orule oleks
olevikus ('44-'46). Mainitud romaan on ilmselt pagulaskirjanduse kõige tõlgitum romaan kui taheti näidet Nõukogude Okupatsiooni kajastamisest, siis läks see tõlge käiku. Ilmar Talve (1919 2007) Tegemist on mehega, kes koolitas end etnoloogiks. Õppis Eestis, Rootsis, tegutses edasi Soomes. Võttis soomlannast naise ja kolis Turu linna ja Turu ülikoolis sai temast rahvateaduse professor. · 1952 Maja lumes · 1959 Juhansoni reisid · 1988 Maapagu Eesti kultuurist kirjtuab ta pikka aega väga vähe. Kui ta emeriitprofessoriks, siis tal on aega rohkem, et tegeleda Eesti asjadega ja Eesti kultuuriloo raamat saab valmis hilisemas eas. Ilukirjanduslikud etteasted toimuvad (ootuspäraselt) loogiliselt pikemate pauside järel. Kuigi need pausid pole nii hullult tühjad. ,,Maja lumes" äratas kahtlemata tähelepanu, seda võiks märgata eriti selle tõttu, et tegemist on poliitilis-allegoorilise romaaniga. Mingi eemaldumine
annaabi.ee 
