Taolisi küsimusi tekkis mul igalt leheküljelt mitu ning kõik autori "õpetussõnad" näiteks, kui Toomas Moor oma poega laia ilma saatmisel õpetas, tekitasid minus uskumatusetunde, kuidas saab üks autor nii lolli asja üldse paberile tõepähe kirja panna? Päris hirmus oleks kui keegi lugejastseda tõesti uskuma hakkab ja võib- olla isegi kasutab. Teiseks häiris mind kohutavalt see, et teosel puudus struktuur. Kogu teos oli lajalivalguv nii oma mõtetelt, kui ka kirjeldustelt. Minu arust on täiesti tarbetu kirjeldada ühte tegelast kuni püksinööbi värvuseni välja, kui järgneval leheküljel seesama tegelane juba sureb. Minu jaoks on see vaid lugeja narritamine. Kui alguses tundus selline detailne kirjeldus isegi kaunis ning tegelikult olidki kõik mõtted väga hästi sõnastatud ja ilusate võrdlustena esitatud, oli mul peale 220 lehekülge närv juba väga must. Tegelikult juba poole raamatu
vaatluse eelduseks ja mida ei ole võimalik vaatlusest saada. Teadmine seisnebki faktide tõlgendamises ja kontrollimises, kuna vaatlus omaette ei ole veel teadmine, vaid saab selleks läbi analüüsi. 4) Ajalooliste teadmiste puhul kehtib enamasti see, et elus tunnistajaid, kes kirjeldaksid oma vaatlust, polegi kuskil võtta. Empiristid õigustavad allikate poole pöördumist sellega, et need allikad pärinevad tunnistajatelt või tunnistajate kirjeldustelt. Ajaloolise tõe kindlaks tegemisel ei ole sündmuse vahetu pealtnägemine oluline, kuna see ei lisa ajaloolisele faktile uusi teadmisi juurde. Teadmiste muutumine on ise teadmine, sest me saame uusi teadmisi vaid varasemate teisenemise teel teadmised ei teki eimillestki. 5) Kohtuprotsessi puhul on pealtnägijate vaatlus tõepoolest teadmiste allikas, sest annab kohtule ettekujutuse toimunust
5. Inimesed tõlgendavad asju erinevalt. 6. Nii teiste kui ka enda teooriaid tuleb kriitiliselt uurida. 7. Objektiivset tõde saame tundma vaid siis kui püüda seda isiklikult uurida. 8. See, et inimene ei küündi tõeni, on tõde. 9. Ei ole oletust ilma kriitikata. Argumendid Põhiväite argumendid: Empiristid õigustavad allikate poole pöördumist sellega, et need allikad pärinevad tunnistajatelt või tunnistajate kirjeldustelt. Ajaloolise tõe kindlaks tegemisel ei ole sündmuse vahetu pealtnägemine oluline, kuna see ei lisa ajaloolisele faktile uusi teadmisi juurde. Teadmiste muutumine on ise teadmine, sest me saame uusi teadmisi vaid varasemate teisenemise teel – teadmised ei teki eimillestki. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde kindlaks teha, sest on võimatu kontrollida kõiki vajaminevaid
annaabi.ee 
