nende geograafiat, rahvastikku, kultuuri, majandust, igapäeva elu ja reisimisvõimalusi sihtkohtadesse. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: · anda ülevaade Lähis-Ida piirkonnast; · kirjeldada piirkonna riike Kuveiti, Katari, Bahreini, Omaani ja Jeemenit; · kajastada turismimajandust antud riikides; · tuua näiteid vaatamisväärsustest antud riikides. Töö autorid tuginesid töö kirjutamisel Lähis-Ida piirkonda kirjeldatavatele raamatutele, artiklitele ning eesti-ja inglisekeelsetele internetiallikatele, mis pärinevad teadusajakirjade andmebaasidest. Kasutati erialaraamatuid, mille autoriteks olid muuhulgas Kase ja Juust. Töö on jagatud kuueks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse Lähis-Ida mõistet ning antakse ülevaade piirkonnast. Teises peatükis kirjeldatakse Kuveiti ning selle vaatamisväärsusi, kolmandas Katari ja vaatamisväärsusi, neljandas Bahreini, viiendas
uus materjal. NAUM GABO 1890-1977. Kubismi tüüpi, veel rohkem tehnitsistliku suunitlusega (põhineb ka matemaatilisel võrrandil?) DE STIJL Piet Mondrian (1872-1944) keskne esindaja just maalikunstis Theo van Doesburg (1883- 1931) disainer ja maalija Gerrit Thomads Rietveld (1888- 1964) disainer ja arhitekt Püüd luua puhastele matemaatiliselt kirjeldatavatele nähtustele keskkonda. Ka peetud funktsionalistlikuks, kuid pigem on märksõnas konstruktiivsus - kui uus tehnika võimaldab leida uue konstruktsiooni, siis tuleb seda kasutada (kasvõi funktsionaalsuse kiuste. Vt allpool tooli pole vb kõige mugavam ja funktsionaalsem, aga konstruktsioon on põnev) Modernistliku internatsionaalse stiili üks allikaid. PIET MONDRIAN 1872- 1944 Rõhk kompositsioonil, usub stabiilsesse universumisse
Kui inimeste ideed hakkasid avarduma ja paljunema ning nad ise tihedamalt suhtlema, läks tarvis rohkem märke ja ulatuslikumat keelt. Seepärast võeti kasutusele mitmekesisemad häälitsused ja täiendati neid zestidega, mis on loomult väljendusrikkamad ja mille tähendus ei sõltu nii tugevasti varasemast määratlusest. Nõnda siis tähistati nähtavaid ja liikuvaid objekte zestidega ning kuuldavaid--matkivate helidega. Kuid zestiga saab osutada ainult kohalolevatele või kergesti kirjeldatavatele objektidele ning nähtavatele tegevustele. Samuti ei aita zest igas olukorras, sest pimedus või kehade paiknemine üksteise taga teevad selle kasutuks, ja pealegi zest pigem eeldab tähelepanu, mitte ei ärata seda. Kõige selle tõttu tuldi lõpuks mõttele asendada zestid häälitsustega, sest neil pole teatud kindlate ideedega samasugune suhe nagu zestidel ning seepärast sobivad nad kokkuleppeliste märkidena paremini kõigi ideede esitamiseks. See
annaabi.ee 
