see on muutunud. Sünkrooniline keeleteadus- keele vaatlemine antud aja hetkes. Saussure huvitas rohkem sünkrooniline kui diakrooniline, teda ei huvitanud keele ajalugu. Tähendusi luuakse kahte viisi horisontaalselt ja vertikaalselt. Horisontaaltelg- nimetatakse ka süntagmaatiliseks teljeks, see puudutab sõnade järjekorda ja sõnade järgnevust, sõnu saab muuta ja lause tähendus selgub viimase sõna lisamisel. Verikaaltelg- asendatakse üks sõna teisega, kirjeldatatkse sama olukorda aga sõnumi tähendus muutub, reaalsus ei muutu aga toimub märkide keele jaoks vajalik kombineerimine. Saussure ütleb: „keeles ei ole ideid ega helisid, mis oleksid eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi, on vaid ainult idee tasandi ja kõlatasandi erinevused, mille süsteem väljastab.“ Liiklus on märgi süsteem, seda saab lugeda kui keelt. Levi-Strauss- üritas leida kultuuri struktuuri, selleni pidi tema arvates jõudma
omandaks uusi oskusi ja teadmisi. · katsetatavus,st. Millises ulatuses saab innovatsiooniga piiratud ulatuses katsetada.. Võimaldab kasutamise kaudu õppida. · Jälgitvus, st. Kuivõrd on innovatsiooni tulemused teistele nähtavad. Mida lihtsam on teistel innovatsiooni kasutegureid näha, seda tõenäolisemalt see kasutusele võetakse. Levimise uuringutes üritatatkse kindlaks teha, mis mõjutab innovatsiooni rakendamise kiirust. Innovatsiooni levimist kirjeldatatkse enamasti S-kujulise (logistilise kõvera abil. Alguses on kasutuselevõtu kiirus madal ja see piirdub nn innovaatoritega. Järgmisteks rakendajateks on varajased kasutajad, seejärel hiline enamus, ja lõpuks kõver madaldub taas, kui jäävad ainult mahajääjad. Praktikas sõltub innovatsiooni rakendamise täpne muster nõudluspoole ja pakkumispoole vastastikmõjust: 1. Nõudluspoole mudelid, peamiselt statistilised.
kukub. 3. prohveti raamat. Prohvetid ehk kuulutajad. Suured ja tähtsad prohvetid: Jesaja, Jeremija, Hesekiel; väiksemad: Joel. 2. Uus Testament- erinevus Vana testamendiga, seal on 27 raamatut. On konkreetsed autorid, valmimisaeg lühem, mahub 100 aasta sisse. Algselt kirjutatud kreeka keeles, hiljem tõlgitud. Struktuur: 1. ajalooraamatud (neli evangeeliumi, evangeelium tõlkes rõõmusõnum). Kirjeldatatkse Jeesuse elu ja tegevusi. Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. 3 esimest sarnased ehk sünoptilised. Apostlite teod. 2. õpetusraamatud. Mille hulgas oluline apostel Pauluse kirjad (nt Pauluse kiri roomlastele; Pauluse 1. kiri korintlastele jne). Kiri oli kui kirjanduslik zanr. Paulus lubas kogudusse võtta ka mitte juute. Pauluse tegevus peale Jeesuse surma. 3. prohvetiraamat
Selle ,,Rehepapi" kohta väideti ilmumisjärgselt 2000 aastal, et see raamat kirjeldas eestlaste kohanemisvajadust või seda, et eestlane on kiire kohaneja, tema iseloomu üks omadus on kohanemine, muutumine, muutumisvajadus jne. Ehk nii need katkusõnad kui kohanemisproblemaatika, ei puuduuta üksnes ajaloolist aegruumi, vaid paljuski on see raamat ka 90ndaest ja nendest protsessidest, mis toimuvad pärast taasiseseisvumist. Samavõrd, kui siin kirjeldatakse mingit ajaloolist situatsiooni, kirjeldatatkse siin ka kaasaegset olukorda. ,,Rehepapi" miljöö ja ruum on Eesti küla. Aeg ei ole täpselt määratletav, oletatavasti 19 sajand, kuid pigem on üldse tegemist kirjandusliku, mitte niivõrd ajaloolise aegruumiga. Selle maailma loomise aluseks on pigem erinevad kirjanduslikud tekstid ja kirjanduslik materjal. Selles eesti külas on esitatud kõik olulisemad institutsioonid, mille kaudu küla toimis küla ise majapidamiste näol, mõis, kirik ja kiriku kõrval ka kõrts
annaabi.ee 
