Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik on hästi kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja käitumist. Lõpupeatükid olid just need, mis mulle kõige rohkem huvi pakkusid. Seda sellepärast, et lõpp oli ootamatu. Veel meeldis mulle see, et lugejal avaneb võimalus mõtiskleda loetu üle. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus lõpuks imbub välja loo moraal. Olgugi et see lõpptulemus siin üpris kurb on. Tsitaadid: Raamatus oli palju looduskirjeldusi ja üldse asjade kirjeldamisi. ,,Neemega ühel tasapinnal laius avar veteväli, nii rahulik ja läbipaistev, et paistis puhta mägiõhu sängina, mis oli surutus mäeküngaste ja metsade raamistusse. Järve pikkus oli umbes poolteist miili, kuna laius oli kolmveerand miili, neeme vastas veel rohkemgi, ahenedes lõuna pool vähem kui poolele nimetatud vahemaast. Järve laineline rannajoon moodustas lahtesid ja palju esiletungivaid madalaid neemi. Järve
lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik on hsti kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja kitumist. Lpupeatkid olid just need, mis mulle kige rohkem huvi pakkusid. Seda selleprast, et lpp oli ootamatu. Veel meeldis mulle see, et lugejal avaneb vimalus mtiskleda loetu le. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus lpuks imbub vlja loo moraal. Olgugi et see lpptulemus siin pris kurb on. Tsitaadid: Raamatus oli palju looduskirjeldusi ja ldse asjade kirjeldamisi. Neemega hel tasapinnal laius avar vetevli, nii rahulik ja lbipaistev, et paistis puhta mgihu sngina, mis oli surutus mekngaste ja metsade raamistusse. Jrve pikkus oli umbes poolteist miili, kuna laius oli kolmveerand miili, neeme vastas veel rohkemgi, ahenedes luna pool vhem kui poolele nimetatud vahemaast. Jrve laineline rannajoon moodustas lahtesid ja palju esiletungivaid madalaid neemi. Jrve phjapoolses ehk lhemas otsas krgus ks mgi, millest
d) Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid e) Lingvilistilised ajaloo allikad- keeled, murded *Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. *Aineliste ajalooallikate leidmiseks tehakse palju väljakaevamisi, puhtastamisi, pildisitamisi/ joonistamisi, kirjeldamisi, võrdlemisi varemleituga jne. *Arhelooge allikate leidmisel abistavad ka teised teadlased nagu näiteks loodusteadlased, antropoloogid (uurivad luid), etnoloogid jm. *Aastal 98 pKr pani esmakordselt aestide-nimelise rahva kirja Rooma geograaf ja ajaloolane Tacitus. Samal ajal mainis ta ka fennide-nimelist rahvast. Tänapäeval arvatakse üldiselt, et see on esimene märk sellest, et Eestis olid asuald ja käis elu. See on esimene teadanne sellest, et Eestis olid asulad.
annaabi.ee 
