Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus Igal inimesel on elus erinevad eesmärgid ja arusaamad, erinevad unistused ja lootused. Inimestel on erinevad ideaalid. Üks asi on ühine meil kõigil me kõik otsime õnne ja armastust. Eestlaseid kirjeldadatakse, kui töökaid ja usinaid inimesi, kuid kas me mitte üle ei pinguta tööga? Kas tõesti on õnne ja armastuse saamiseks vaja eelkõige teha tööd ja näha vaeva? Andres oli täidetud unistuste ja lootustega, kui ta esimest korda Vargamäele läks. Ta arvas, et just see on koht, kus ta leiab koos oma perega hingerahu ja õnne. Kahjuks nii õnnelikult elu seal ei kulgenud. Andres armastas oma maad ja oma tööd ning ta pühendaski oma elu tööle. Töö jättis
30 m võrra - Eestimaa pindala suurenes märgatavalt. 8 at eKr soojenes kliima, ilmusid kase ja männimetsad. Sisse rändasid põdrad, karud, koprad jm loomad.. sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik eestis. 2.Muinasaja uurimine uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi väljakaevamisi. Kaevatakse välja ja puhastatakse väikeste kühvlite ja pintslitega. Avastatut pildistatakse ja joonistatakse, kirjeldadatakse. Esemed korjatakse üles, puhastatakse ja konserveeritakse. Leide võrreldakse varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad, matuste ja ohvrileidude alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused : dendrokronoloogiline skaala, mille abil määratakse puu
sajandini pKr. Vanem ehk rooma rauaaeg I sajandist kuni V sajandi keskpaigani./ Keskmine rauaaeg V sajandi II poolest kuni VIII sajandi lõpuni./ Noorem rauaaeg IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni. 3)Muinasaja uurimine- abiteadused ja meetodid Uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi väljakaevamisi. Kaevatakse välja ja puhastatakse väikeste kühvlite ja pintslitega. Avastatut pildistatakse ja joonistatakse, kirjeldadatakse. Esemed korjatakse üles, puhastatakse ja konserveeritakse. Leide võrreldakse varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad, matuste ja ohvrileidude alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused :