ning kujundada ise oma "rohtaeda". Lapsed kasvatatakse üles erinevates kodudes. Võime kodud jaotada kaheks: raamatuperedeks ning nendeks, kel on muud, maisemad huvid. Raamatuperedes hoitakse hoolega raamatuid, antakse need ühelt põlvkonnalt teisele. Sellistes perekondades kasvab laps teadmistetulva keskel, sest see, mis on tulnud raamatutest ja lugudest, jääb lapse mällu ning aegamööda kujuneb välja suhtumine kirjavarasse. Maisemate huvidega leibkondades kasvavad tihti üles aga rohkem pealiskaudsemad ning puuduva tahtejõuga inimesed, sest neid pole õpetatud hoidma väärtuslikke teadmisi ning seetõttu puudub neil ka tihtipeale oskus elus hakkama saada. Just kodu koos lasteaia ja kooliga kujundavad last, panevad aluse tema vaimsetele väärtustele ning valmistavad teda ette viljakaks ning mõtestatud eluks ühiskonnas. Tarbimisühiskond soodustab aga isekust ja konkurentsi, vaimsetele väärtustele
hariduse ja teaduse areng, kirjandus ja kunst järgisid klassikalise islamikultuuri radu. Poeesias domineeris usuteema. Pealinna ehitati losse moseesid, sildu, aedu, paviljone, kaarväravaid. 19 sajandil hakkasid Pärsiasse tungima Euroopa kultuuri mõjud käivitati trükipress, ilmus esimene ajaleht. 19 sajandi II poolel avati Teheranis Teaduste Maja, mis oli polütehniline kool, jagati peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi. Pärsia kirjavarasse ilmusid uued teemad (rahvuslus, demokraatia, sotsiaalne õiglus) ja uued vormid (romaan, lühijutt). Uued usuliikumised 18 saj. algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani ebapiisava tundmise vastu. Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tuntuks kui vahhabiidide liikumine. Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks, mõistsid hukka igasugused uuendused ja nõudsid tagasipöördumist algislami juurde, pühasõja
sajandil hakkasid Pärsiasse tungima Euroopa kultuuri mõjud. Käivitati Tabrize trükipress ning ilmumist alustas esimene Teherani ajaleht, mis aga peagi suleti. Ajakirjanduse laiem levik sai alguse 19. sajandi II poolel. 1852. aastal avati Teheranis Teaduste Maja- polütehniline kool, kus Euroopast kutsutud lektorid jagasid peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi, vähem pöörati tähelepanu humanitaarteadustele. Pärsia keelde hakati tõlkima Euroopa kirjanike loomingut. Pärsia kirjavarasse hakkasid ka ilmuma uued teemad nagu rahvuslus, demokraatia ja sotsiaalne õiglus. 19. sajandi keskel puhkes Pärsias protestiliikumine valitseva reziimi vastu. Seda juhtis mirsaa Sajjid Ali Muhammad Sirazi, keda tunti nime all Bab ( Värav). Bab kuulutas, et Koraan on iganenud ja selle asemel tuleb moslemite pühakirjana tunnustada tema koostatud " Ilmutust ". Babiidide mässu surus valitsus maha ning Bab ise hukati. Tema õpilased arendasid
annaabi.ee 
