Kaunid ideaalid, karm tegelikkus Maailma kirjandusloo üheks kauneimaks tekstiks peetud Mäejutluses (Matteuse evangeelium) edastab Jumal oma poja kaudu maailmale imetabase sõnumi idee armastatusest ja halastusest. See vana kirjatrükk on kujundanud inimkonna arusaamu elamisest ja olemisest kahe aastatuhande vältel, minetamata oma väärtust ja võlu. Jeesuse sõnad on saanud eurooplase mõtteviisi pärisosaks ning elukäsitluse keskmeks. XX sajand on meile pakkunud aga hoopis vastupidist kaunid ideaalid paisati ilmasõdade ajal põrmu ja käsk armastada oma ligimeest kui iseennast muutus tühipaljaks sõnakõlksuks. Miks tekkis kuristik Jumala poolt pakutud ideaalide ja tegelikkuse vahele, milles elab jumalanäoline
samas on ka raamatuid, mis on küll mõeldud väikestele tüdrukutele, kuid sisu või illustreeringud kahjuks ei sobi neile. Samuti on ka raamatuid, mille sõnastus on kaheldav. Raamatutes on kasutatud sõnu, mis tegelikult ei sobiks väikestele tüdrukutele ja need on sellised, mille asemel saaks kirjutada mõne teise samaväärse sõna, et mõte seeläbi siiski ei muutuks. Samuti leidub ka selliseid raamatuid, mille kirjatrükk on väiksele tüdrukule lugemiseks raske, laused on liiga pikad ja keerulised. 3 Eesmärgid ja ootused Kahjuks oli raamatutest ning sellele kriitika andmisest raske midagi oodata ja ka sellepärast, et oleme veel esimese aasta tudengid on keeruline veel aru saada, millised on need kõige õigemad lahendused. Eesmärgiks oli välja tuua peamised põhjused, miks raamatud võivad
1998). 4 VENE AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 Põhjasõja tagajärjel lanhes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. See aga ei tähendanud vene kultuuri mõjupiirkonda sattumist, vaid senisest veelgi selgemat baltisakslaste kultuurilist domineerimist. Pealegi elasid Venemaa kõrgkihid, kirik välja arvatud, tollal läbi Peeter I algatatud euroopastumist, nii et pigem võib rääkida balti aadli mõjust Venemaa valitsevatele ringkondadele (Vahtre 2000). Kirjatrükk Põhjasõda ei peatanud piibli tõlkimist. 1715. aastal toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gusteleff trükki põhjaeestikeelse ,,Uue Testamendi" ja 1739. Aastal ilmus lõpuks täielik ,,Piibli-Ramat". See tõlge avas ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise ajastu põhjaeesti murde baasil. Juhtivaks tõlkijaks oli tallinnlane Anton Thor Helle, kes oli kaua Jüri pastoriks ja tundis põhjalikult Tallinna ümbruse eesti keelt. Seda tõendab muuhulgas ka tema 1732
annaabi.ee 
