juhtimine, suunamine ja kirjastusliku programmi teostamine, kirjastuste tegevuse raamatuturu ja raamatukaupluste tegevuse kontrollimine, samuti kõikide ilmuvate teoste käsikirjade kontrollimine ja avaldamislubade andmine. Avaldamislubade andmise võttis üle Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Pevalitsus. 04. septembril 1940. aastal natsionaliseeriti kirjastused ja nende juures tegutsenud raamatukauplused ning anti üle Riikliku Kirjastuskeskuse haldusesse. Samas algas ka iseseisvate raamatukaupluste riigistamine. Kogu kirjastuste riigistamisprotsessi juhtis natsionaliseerimise komisjon mille eesotsas oli P. Rummo.Ühtekokku riigistati esimese nõukogude aasta jooksul 98 kirjastust ja 47 raamatukauplust ning antikvariaati. Kirjastuskeskuse direktoriks sai J. Rahanik.06. märtsil 1941. aastal avaldatud Riikliku Kirjastuskeskuse põhimääruse kohaselt planeeris ja kavandas
(ideoloogiline surve + otsekontaktid) Sõnavara muutumine – vene-eeskujulised sõnad ideoloogia: agitpunkt, lööktööline, komnoor, kultuurimaja, rahvavaenlane, ettevõtete, organisatsioonide nimed (sõnad punane, uus, helge, edu, võit), asjaajamiskeeleks asutuste vahel üha enam vene keel Sõja ajal ja pärast seda ei tegutsenud ühtki ametlikku keelehoolde organit 1947 kirjastuste tarbeks Riikliku Kirjastuskeskuse keeltoimkond Alustas Keele ja Kirjanduse Instituut. (mõlemal keelehoole) Keelekorraldustöö eesotsas J. V. Veski ja tema mõttekaaslased, eesmärgiga • rahvakeelsus, • väga kindlad normid, • Ühtlustamine • Traditsioonidest kinnihoidmine (mitte tegelik keeleareng) Normitud kirjakeel traditsiooniline ja muutumatu: „Väike õigekeelsuse sõnaraamat“ (1953), „Õigekeelsuse sõnaraamat“ (1960) VÕK
30-tel hakati kirjastuste poolt uued moodused, hakati müüma tänaval raamatuid (tänava müük). 30-tel alustati müüki ka raudteedel. Müüdi ka laatadel. Müüdi ka kasutatud väljaandeid. Käivitati ettetellitavate sarjade välja andmine.+ järelmaks. 30-te aastate lõpus asutatakse kirjastajate liit. 1937. 1938 Eesti Raamatukaplejate Ühing. (uue nimega). 1939 eesti raamatuturu kataloog. Raamatukauplejate ühingu poolt. Raamatukaupluste juhtimine: -Eesti NSV Riikliku Kirjastuskeskuse Müügikeskus 1944-1949 -Eesti Vabariikliku Raamatukaubanduse Kontor 1949-1953 -ENSV Kultuuriministeeriumi Eesti NSV Raamatukaubanduse Peavalitsus 1953-1963 -ENSV Riikliku Kirjastuskomitee Vabariiklikuks Raamatukaubastu 1963-1988 Raamatukaupluste võrgu areng: 1940.-1950. aastad -Keelatud raamatute eemaldamine -Uued kauplemisvormid 1960.-1980. aastad -Tarvitatud raamatute müük -Raamatuvahetus
annaabi.ee 
