nimesi ja nagu öeldakse, et heal lapsel on mitu nime ja palju kodusid: Venemaal vargan, Norras munnharpe, Prantsusmaal guimbarde, Tuvas khomus, Austrias maultrommel, Inglismaal ja Ameerikas jew's harp, ja nõnda edasi läbi terve ilma. Seejuures on naljakas, et üldtuntud ingliskeelne parmupilli nimetus jew's harp ehk ,,juudi harf" on ajalooline kurioosum, sest juutidele pole see pill üldse omane! Tegelikult pidanuks olema jaw's harp ehk sõna-sõnalt ,,lõualuu harf", kuid kirjastajatel läksid tähed kunagi segi ja nii on isegi teaduslikes väljaannetes kinnistunud sisuliselt ebatäpne nimetus jew's harp. Eestis on parmupillil olnud samuti mitmeid nimetusi. Üldkasutatav on olnud parmupill, kuid Kihnus on see näiteks tänini konnapill. Tuntud on veel suupill, moka- või huulepill, nokapill, haruldasemad on kärsapill ja pöupill, samuti suukannel. Parmupillis on heli tekitajaks pilli materjal ise oma jäikuse tõttu
Füüsiline isik on kohustatud tasu maksma vaid siis, kui tema impordib salvestusseadmeid ja - kandjaid või toob nimetatud tooteid Euroope Ühenduse tolliterritooriumilt Eestisse kaubanduslikul eesmärgil. Autori nõusolekuta võib füüsiline isik teoseid isiklikul otstarbel ka reprograafiliselt reprodutseerida, samut on reprodutseerimine lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel haridus- ja teadusasutustes. Nii autoritel kui ka kirjastajatel on õigus saada sellise reprodutseerimise eest tasu, mida makstakse riigieelarve vahenditest. Käsitletud mõlemal juhul on tasu maksjad, maksmise kord, tasu suurus ja tasu jaotamise määrad kehtestatud Eesti Vabariigi valitsuse määrustega ning teose kasutajalt üldjuhul tasu nõuda ei ole alust. AutÕS 13. Teose kasutamine kui õiguste omaja ei ole teada.: teose vaba kasutamine. 4. ORBTEOSE KASUTAMINE § 272. Orbteos
(Müürsepp 2005a: 40). Hävis 1960ndate-1980ndate vältel loodud turvaline lastekirjandusmaailm, milles lastekirjandust ilmus mitmekümnetuhandelistes tiraazides; kus lasteraamatute illustreerijate seast võis leida toonase eesti kunsti eredamaid tähti; kus sõna ,,lasteraamat" tähendas muuhulgas seda, et teos on kirjutatud selges ja õiges, haritud eesti keeles. Muutunud oludes tuli lasteraamatute autoritel ja kirjastajatel hakata võitlema vihast eluvõitlust koha eest päikese all. (Müürsepp 2005: 41). Lastekirjanduse vajalikkuses ei kahtle keegi, aga ometi on tal ühele kitsale grupile loodava tarbekirjanduse maine, mille paralleele võiks tõmmata kasvõi naistekirjandusega. Tegemist on marginaalse kirjandusega. Samas tunnustatakse lastekirjandust kui rahvusliku ilukirjanduse üht omanäolist osa, mida mujal maailmas
annaabi.ee 
