pikk ja tervislik elu,mida mõõdetakse oodatava eluea järgi 2.haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi 3. elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). EESTI Inimarengu indeks on 0,858, mis näitab , et Eesti kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka.(40. kohal.)Eesti peamised inimarengu probleemid on madal keskmine eluiga ja suhteliselt madal SKP. Kuid kirjaoskuselt on eestlased maailma mastaabis kindlalt esirinnas 8.Arengumaade sarnasused: 1.suhteline vaesus 2.PM suur osakaal 3.Primaartoodete eksport(tooraine) 4.Linnastumine suur 5.Enamus neile vajalikust kaubast peavad nad importima. Seega on teistest riikidest sõltuvuses 6.hariduse halb kättesaadavus 7.koloniaalminevik 8.Elanike kehv tervis 9.Majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus 10.Kõrge töötus 11.Kõrge välisvõlg.Arengumaade asukoht- olnud kunagi koloniaalmaad. Asuvad peamiselt Aafrikas
haridus (kirjaoskus+koolis käidud aastate arv); rahuldav elustandard (reaaltulu in kohta). Väärtused 0-1ni. Väärtust alla 0,5 on madal, 0,5-0,8 on keskmine ja üle 0,8 on kõrge inimarengu tase. Eesti inimarengu indeks on 0,858, mis näitab, et Eesti kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka.(40. kohal) Eesti peamised inimarengu probleemid on madal keskmine eluiga ja suhteliselt madal SKP. Kuid kirjaoskuselt on eestlased maailma mastaabis kindlalt esirinnas 8. Arengumaade sarnasused: madal keskmine tulutase ühe elaniku kohta, põllumajanduse osakaal SKP-s suur; Väliskaubanduse struktuur (nt primaartoodete eksport); Rahvastiku kasv arengumaades tunduvalt kiirem: sellest tulenevalt erinev rahvastiku struktuur; Urbaniseerumine: 1995. aastal elas linnades 39% arengumaade ja 81% arenenud riikide elanikkonnast. Hetkel toimub
vajusid pikaks ajaks unustusehõlma ka Forseliuse õppemeetodid ja -raamatud Eesti aladel. B. G. Forseliuse loodud esilgse koolivõrgu suureks teeneks tuleb pidada kirjaoskuse levitamist, sellel põhines aga hilisem koduõpetus. KOKKUVÕTE Raamatud, mis kajastavad kirjamehe ja rahvavalgustaja B. G. Forseliuse lühikest elulugu, jõuavad meieni suuresti tänu meie kirjaoskusele. Kirjaoskus on aastasadade vältel olnud meie hariduse aluseks, me oleme kirjaoskuselt olnud suurriikide ees juhtimas. Eesti rahva ajalugu näitab koolide ja kirjaoskuse tähtsust lihtinimeste, talupoegade seas. Toonaseid piiskoppe pedagoogilised saavutused eriti ei huvitanud. Forseliuse laiaulatusliku töö tulemusena loodi koolivõrk, millel põhines hilisem koduõpetus. Eelkirjeldatu põhjal võime järeldada, et B. G. Forselius oli ajalooliselt väga tähtis isik meie rahva, keele ja kooli jaoks. KIRJANDUSLIKUD ALLIKAD Andresen, L. (1991) B. G. Forselius
annaabi.ee 
