JUHAN LIIV Juhan Liiv sündis Kodavere kihelkonnas. Haridus 3 aastat Naelavere külakoolis ja Kodavere Kihelkonnakool, Hugo Treffneri kool. Huvi kirjanduse ja kirjanikuameti vastu tärkas tal Virumaal, Triigi- Avispeal , kus ta abistas oma kirjamehest venda . 1885. a alustas Liiv tööd ajakirjanikuna vahelduva eduga ajalehtedes : ,, virulane" , ,, olevik" ja ,,sakala". 1892. loobus ta ajakirjanikutööst, kavatsedes hakata vabaajakirjanikuks. Lühikese ajaga valmisid : jutustus ,, vari ,, , juttude kogu ,, kümme lugu ,, ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil ( jut. ,, käkimäe kägu ,, ja ,,nõia tütar ,,. Kuid
Menningule läbivaatamiseks. Kuid asjatundjad tunnustasid töö nõrgaks ja saatsid käsikirja autorile tagasi. 1907. a. pikil sügisõhtuil hakkab Luts igavuse ettekäändel oma mälestusi Palamuse kihelkonnakoolist paberile panema. Oma nooremale vennale usaldab autor valmiskirjutatud peatükke ette lugeda. Väike vend kuulab neid veidraid lugusid ja siis turtsatab naerma. Isa soovil katkestab Luts 1908. a. algul vähetasuva kirjanikuameti ja läheb Tallinna Oppermann'i pärijate apteeki proviisori abiliseks, kaasa võttes ,,Kevade" pooliku käsikirja. Siin tutvub ta ajakirjanikega. Maksuta kaastööna sepitseb Luts lühijutte ,,Päevalehele" ja vahetevahel jätkab ,,Kevade" kirjutamist. Tähelepandava huviga jälgib ta ,,Estonias" eesti lavakuulsuste kunstilist mängu, mis on talle tänuväärseks eelkooliks lavatehnika tundmaõppimisel. O. Lutsu kirjandusliku tegevuse alguseks on märgitud ühelt poolt 1904. a
Paul-Eerik Rummo,kelle pilti võib näha Lisa1.1.1- tuntud Eesti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ka arvustaja, esseist ning poliitik. Tavainimesed teavad tema loomingut ilmselt tänu filmi ,,Viimne reliikvia" laulutekstidele, mille autor Rummo on. Ta on saavutanud ka mitmeid preemiaid: Juhan Liivi luuleauhinna, Kultuurkapitali kirjanduspreemia ning Põhjatähe ordeni. Eesti taasiseseisvuse ajal läks Rummo oma isa Paul Rummo jälgedes, teostades end peamiselt poliitikuna jättes kirjanikuameti tahaplaanile. 2 Rummo on 60-ndate aastate luuleuuenduse juhtkuju, lüürik, kelle rahvusliku alatooniga värsid said üldtuntuks, nii nagu luuletajast endast on ammugi saanud üks tunnustatuimatest elavatest luuleklassikutest. Legendaarse poeedi tõlgendamine jätkub vabas Eestis, pakkudes uusi aspekte tema loomingu mõistmiseks.(Haug) Rohkem vaatleksingi Rummo algusperioodi luulet, sest oma põhilise panuse luuletajana oli ta