- Olid tollel ajal liiga elitaarsed (pühendusid ainult haritlastele) - Läksid lahku, sest nad olid saanud juba tuntuks ja sõda algas Arbujad: · 1930ndad · Arbujad ehk nõidujad · Eestvedajad: - Betti Alver - Bernard Kangro - Kersti Merilaas - Mart Raud - August Sang - Heiti Talvik (mees) - Paul Viiding - Uku Masing (teoloog) · Esimene kirjanikkond, kes on kõrgharitud · Olid kuulsad oma sõnamängude poolest ( Betti Alver ,,Jevgeni Onegin") · Lagunesid II maailmasõjas Nõukogude okupatsiooni tagajärjel Siuru: · 1917-1919 · Siuru tähendab murdes põldlõokest · Pakkusid loodus ja armastusluulet sõja vahele · Eestvedajad: - Marie Under - Artur Adson - Hendrik Vissnapuu - Johannes Tsemper - August Gailit - Friedebert Tuglas
Arbujad 30ndad 1. Tekkis üliõpilas sõpruskonnast, kes õppisid kõik filoloogiat, v.a Uku Masing (Usuteadus) 2. Nimetus kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi 3. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, August Sang, Kersti Merilaas, Mart Raud, Uku Masing, Paul Viiding 4. Püüdlesid elu tedelikkuse ja sügavama vaimsuse poole. 5. Esimene kirjanikkond, kes saanud eestikeelse kõrghariduse. 6. Rühmitus lagunes „tänu“ Nõukogude okupatsioomnile ja II msle 7. Tähtsus: ▪ Säravad noorkirjanikud ▪ uuel tasemel vaimsusluule
Kirjanik on väitnud, et peab end patsifistiks aga ka sõjakaks patsifistiks st ta võitleb sõja vastu oma kirjutistega. Remarque’i on peetud ka sidumata kirjanikuks mis tähendab seda, et kirjanik ei olnud seotud mitte ühegi poliitilise vooluga ning oli tugevalt apoliitiline. Väljendit „end siduma“ kasutati seoses kirjaniku kohustusega sekkuda poliitikaküsimustesse esimest korda 1921. aastal. Erinevate riikide kirjanikkond suhtus ideoloogiaga sidumisse erinevalt. Prantslased väljendasid enda suhtumist vastuseisuna, mitte solidaarsuse deklaleerimises millegi poolt. Nas protestisid surve vastu ning nõudsid üksikisiku õiguste tõsmist kõrgemale kollektiivsetest huvidest. Sakslased toimisid vastupidi – nad olid valmis ohverdama natsionalismile oma sõltumatuse (suuresti tehti seda hirmust). Vaatamata sellele, et kirjanik valis staatuse,
poliitikaga tegeletakse, siis hoiakute skaala on tunduvalt konservatiivsem kui praegu. Mana kolib Ameerika mandrile, kui ta läheb Hellar Grabbi kätte. Mingis mõttes kolib ta nagu Ameerika Ühendriikidesse ja Kanafdasse korraga. · 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit August Mälk, Kalju Lepik, Enn Nõu kirjanstuslikku jõudu taga pole. Pikka aega on eesotsas August Mälk ja Kalju Lepik. Toimib kuni 90ndate lõpuni välja aga kirjanikkond väheneb. Mingil hetkel tundub, et iseseivale organisatsioonil pole enam mõtet ja aastal 2000 liitutakse Eesti Kirjanike Liiduga (Tartus ja Stockholmis). · 2000 Eesti Kirjanike Liidu Stockholmi osakond Karin Saarsen-Karlstedt Bernad Kangro (1910-1994) Tegemist on väga aktiivse kirjaniku ja kirjandustegelasega. Ta on paguluses kõige tähtsam kirjanik, kui aga hakata mõtlema, kes on kõige kuulsam proosa või luulekirjanik, siis see pole Kangro
Liidu loomisega 1922 · Tegeleti uusromantismi ja ekspressionismiga ,,Arbujad" 30ndatel aastatel · Kuulusid: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding · Nad olid kõik üleõpilased ja sealt sõpruskond tekkis · Kogumik ,,Arbujad" 1938 · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole · Esimene kirjanikkond, kes on saanud eestikeelse kõrghariduse · Romantikud, ülistasid vaimsust, hindasid intellektuaalsust · Rühmitus lagunes täna Nõukogude okupatsioonile ja II maailmasõjale 6 4. Saaremaa kirjanikud + Mälk ,,Õitsev meri" 1. Kärla pastor Willmann- jutukogu ,,Jutud ja tegud" 1782. Teos oli didaktiline-õpetlik, kutsus üles moraalile. Saaremaa ainestik puudus. 2. Luce- ,,Saaremaa juturaamat" 1907-1812, mitu osa
annaabi.ee 
