3. Dramaatika olemus · Dramaatika ehk näitekirjandus · Põhiomadus: - lavalisus - sündmused on tihendatud - tegevus kulgeb olevikus - dialoog ehk kahekõne - monoloog ehk ühe inimese kõne · Näidendi ülesehitus põhineb tegelaste karakterite (iseloom) tegutsemise ja ideede vastandamisel · Tekst jaotub: - vaatused - pildid - stseen · Teksti ilmestavad remargid ehk ääremärkused. · Näidendi lavastamisel kasutatakse: - dekoratsioone - rekvisiite (mööbel) - valgustust - kuulamise efekte - muusikalist kujundust · Dramaatika jaguneb: - dragöödia ehk kurbmäng 16. - 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia ehk naljamäng 4. - ...
Ideaalne ühiskond - kas ainult utoopia? Maailmas on tohutult palju erinevaid riike, kus riigi valitsemine ja majandus erinevad üksteisest. Utoopiaks nimetatakse ideaalseid ühiskonnakorraldusi, kus inimeste vahel valitseb võrdsus. Sõna utoopia on tuletatud kreeka keelest, kirjanduszanrina võeti esimest korda kasutusele pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Ideaalse ühiskonna jõukuse aluseks on töö. Kui inimestel puudub töö, kaasnevad sellega majanduslikud raskused. Inimeste vahel tekivad pinged ja vastuolud. Loodusseadusega on määratud, et nagu loomadelgi, tekib raskustes Inimeste vahel olelusvõitlus ja konkurents, milles tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad langevad. Kuid Thomas More´i Utoopia saarele rajatud ideaalne
visioonid, mis teostumisel muudaksid tervet maailma. Selliste visioonide tulemusel tekivad utoopiad, mis saavad eksisteerida ainult teoorias ning mille põhiväärtuseks on võrdsus. Reaalses maailmas saab utoopiast lihtsalt antiutoopia. Tavaliselt kujutab ideaalühiskond endast keskkonda, kus kõiki inimesi seovad võrdsed alused ning keegi ei ole õnnetu. Spekulatsioonidega võrdsest ja õnnelikust maailmast alustas juba Platon oma ,,Politeiases". Utoopia kirjanduszanrina sai alguse alles pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Kirjanik lõi Utoopia nimelise saare, kus kõik inimesed on õnnelikud ja elu on korraldatud ainult ratsionaalsetel alustel. Utoopia ongi ettekujutus paremast homsest, globaalne visioon parematest elamistingimustest, millel võib olla väga tugev ja huvitav filosoofiline alus, kuid mida ei ole võimalik realiseerida. Tuleb arvesse võtta, et More lõi sõna "utoopia" kahest
Kaarel Hellat (1932), romaan "Naiste maailm". ulmeromaan teaduse tulevikuvõimalusi esitav romaan. Näiteks Herbert George Wellsi (18661946) "Ajamasin". Vt ka romaan, ulmekirjandus. usutlus vt intervjuu. utoopia kreeka keelest tuletatud tehissõna, mis tähendab tõlkes olematut kohta. Mõiste tuli kasutusele inglise kirjaniku Thomas More'i (14781535) teose "Utoopia" (1516) kaudu, mis kirjeldab olematu Utoopia saare ühiskonda kui soovunelmana eksisteerivat täiuslikku riiki. Kirjanduszanrina on utoopia köitnud kirjanike tähelepanu tänapäevani. Näiteks itaallase Tommaso Campanelle (15681639) teos "Päikeselinn" (1623), prantslase Anatole France'i (18441924) teos "Valgel kivil" (1904), eestlase Karl Ristikivi (19121977) romaan "Imede saar" (1964). Utoopia kõrval kasutatakse ka antiutoopia mõistet, millega tähistatakse negatiivse ühiskonna kujutust. Näiteks inglise kirjanike Jonathan Swifti (16671745)
annaabi.ee 
