Rakvere 2009 Elu ja looming Anais Nin sündis 21. veebruaril 1903 Hispaania helilooja Joaquin Nini ja lauljanna Rosa Culmelli tütrena. Isa töö tõttu vahetas perekond sageli elukohta. Kui isa 1912. aastal perekonna maha jättis, jäi tütrele sellest eluaegne jälg. Esimese sissekande tegi Anais oma päevikusse teel New Yorki, varsti pärast laeva väljumist (26. Juulil 1914). Päevik, mis sisaldab 35 000 lehekülge, sai tema elus määravaks kirjandusvormiks. Peale lühiajalisi õpinguid abiellus ta 1923. aastal autorfilmi tegija ja graafiku Hugh(Hugo) Guileriga (1898-1985), kellega Anais 1924. Aasta detsembris asus elama Pariisi. 1931. aasta detsembris sai Anais tuttavaks tollal veel tundmatu kirjaniku Henry Milleriga, märtsis 1932 sai neist armastajapaar. Henry, kes oli sündinud 26. detsembril 1891, oli 1930. aastal Euroopasse teele asunud, 10 dollarit taskus. Oma viimasest töökohast loobus mees 1924, et pühenduda ainult kirjutamisele
Erootilise eluvaate võib panna ühele joonele samaaegse skolastikaga. Armuvormide kirevas mitmekesisuses keskendus püüd eluilu järele. Iga ilus asi, kas või lill, heli või muu võis aidata kaasa armastuse eluvormi ehitamisele. Armastuse stiliseerimine. Erootilised stiilid võistlevad või segunevad omavahel. 120-121. 123 Kiriklikke väljendeid kasutati seksuaalsuse tähistamiseks keskajal ebatavalise otsekohesusega. Rafineeritu arusaamas aga aeneb kiriklik-erootiline allegooria omaette kirjandusvormiks. Kogu see zanr , mida rohmakas vaim kaldub kergesti pidama erootiliseks naturalismiks, see zanr, kus mehed pole kunagi väsinud ja naised on alati valmis, on niisama hästi kui õilsaim kurtuaasne armastuski romantiline fiksioon. Tegelikkus oli igal ajal halvem, kui seda nägi rafineeritud kirjanduslik armastusideaal, kuid ometi ka puhtam ja kombelisem, kui seda kujutas erootika, mida tavaliselt naturalistlikuks peetakse.
Siiski hakkas olukord tasapisi paranema. Uuele elule äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid, näiteks Loodusuurijate Selts. Põhiline tähelepanu pöörati neil aastail rahvusteadustele. Suurimate saavutusteni jõuti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia". 1920. aastate esimesel poolel domineeris poeesia proosa üle ning eelistuimaks kirjandusvormiks jäi endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Romaanidest võib sel perioodil nimetada A.H.Tammsaare "Kõrboja peremeest" ja M.Metsanurga "Taavet Soovere elu ja surma". Kümnendi keskel toimus murrang, uusromantism asendus uusrealismiga. Esikohale tõusis proosa ja eeskätt romaanizanr. 1930. aastate keskpaigas toimus teine murrang. Proosalooming jäi küll esikohale, kuid tagasihoidliku kunstiväärtusega
annaabi.ee 
