ajaloolisus, mütoloogia kasutamine ja rahvuslik eneseteadvus. 44. Kes algatas eesti kirjanduses romantilis-ajaloolise jutustuse? Eesti kirjanduses algatas romantilis-ajaloolise jutustuse E. Bornhöhe. 45. Nimeta kolm E. Bornhöhe olulisemat teost. E. Bornhöhe kolm olulisemat teost on: ,,Tasuja", ,,Villu võitlused" ja ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". 11. klass 1. Tooge viis realistlikule kirjandusvoolule omast joont. Viis realistlikule kirjandusvoolule omast joont on: sotsiaalsus, ühiskonna kriitiline käsitlemine, objektiivsus, kangelasteks harilikud inimesed, tavaline keel. 2. Millal ja kus pannakse alus realismile? Realismile pannakse alus 1831. aastal, Prantsusmaal. 3. Nimeta viis tuntumat realisti maailma kirjandusloost. Viist tuntumat realisti maailma kirjandusloost on Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens ja Dostojevski. 4. Mida nimetatakse kriitiliseks realismiks? Kriitiline realism on 19
Maa-aluse kujundiga võib ta vihjata ka eestlaste ja indiaanlaste kinnisele varjatud hingeelule. Luuletus lõpeb aga praegu väga olulise küsimusega kõigile eestlastele: "aga kuhu me läheme", millise tee ja saatuse me valime? Ehini läbimurdeks ja ühtlasi eesti kirjanduse üheks stiilipuhtamaks sürrealistlikuks koguks sai ,,Uks lagendikul" (1971), sama suunda jätkas ka ,,Luba linnukesel väljas jaurata" (1977). Niisiis projitseerub Ehini looming 20. sajandi mõjukale kirjandusvoolule, mis aga on eesti kirjanduses leidnud vähe järjekindlat järgimist, olgugi et inspireerivaid mõjusid jagub. Ehin saab teiseks silmapaistvamaks eesti keeles kirjutavaks sürrealistiks pärast Ilmar Laabanit. Mõlema luuletaja keeletunnetus jääb sügavalt individuaalseks, seega võib Ehini tunnistusi Laabani mõjudest pidada eelkõige vaid tõenduseks viljastavast tõukest meetodi leidmisel. Ehin, keda on nimetatud ka absurdimeistriks, ei tagane hilisemaski luules
Klassikalist "Hunti"(1903) eristab muust sajandialguse külaproosast groteskielement, mis jäi ka edaspidi Tuglasele iseloomulikuks. 1905. aasta revolutsioonilisest paatosest onn novelli "Hingemaa" mõru sotsiaalkriitilisus kui ka kõrgromantiline poeem "Meri". Viimane on läbi aegade kuulunud luule etlejate lemmikrepertuaari. Noveliraamatutega "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taeas" (1913) ning romaaniga "Felix Ormusson" (1915) läbis Tuglas impressionismi järgu ühes selle kirjandusvoolule tunnusliku varjundirikka hingeelukujutlusega. Sümbolistlike müütnovellide kogus "Saatus" (1917) valitseb Esimese maailmasõja paine, samuti ekspressionistlikus kogus "Raskuse vaim" (1920). Neid kolme kirjandusvooli impressionism, sümbolism ja ekspressionism tähistab eesti kirjandusteaduses koodnimetus uusromantism. Novellikogu "Hingede rändamine" (1925), kus leidub muuhulgas ka vaimukas kaitsekõne saatanale, essenovell "Poeet ja idioot", lõpetas