. sihiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri, seisis kirjarahva loometingimuste eest. I esimees Friedebert Tuglas. Ajakiri Looming(1923) oli nende väljaanne) akadeemiline kirjandusühing(juhtis Gustav Suits, korraldas ettekandekoosolekuid ning andis välja oma toimetiste sarja) populaarsemaid kirjandusvõistluseid oli kirjastuse Loodus romaanivõistlus, mis I korda toimus 1927 Kolmekümnendad-kirjanduslik Orbiit(1929-1931 rühmitusse koondus arvukalt kirjanikke ja kirjandusuurijaid-kriitikuid, juhtiv osa Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Keskne programmiline märksõna on elulähedus. Sellelt oodati lihtsamat tüüpu realismi, astus teravalt nooreestliku uusromantismi vastu, ründas Noor-Eesti, Siuru ja Tarapitaga seotud kirjandust. Vaikiv olek-ajajärk 1934-1940, selle aja kirjanduses on tuntav selge opositsioon ametliku positiivsusega(A.H.Tammsaare ,,põrgupõhja uus vanapagan"). Rahvuslikule positiivsusele
toimetamisest (1921-1922). Järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel. Peale 1920 ja 1922 ilmunud teoseid polnud tal enam pingelise õppetöö kõrvalt aega värsiloominguks, mistõttu avaldas ta paari järgneva aastakümne jooksul vaid mõne uue luuletuse. Sel ajal pani Suits aluse eesti kirjandusteadusele, koolitas esimese põlvkonna kirjandusuurijaid, keskendus eesti vanema kirjanduse, eriti Kreutzwaldi käsitlemisele. Kuigi Suits jäi ametisse ka pärast Eesti okupeerimist 1940. a, oli tema viljakas tegevus ülikoolis lõppemas. Sõjatules hävis tema kodu ja suur osa käsikirju. 1944 lahkus Suits Eestist ja siirdus Soome kaudu Rootsi. Ta suri 1956 ning on maetud Stockholmi Metsakalmistule. luule Luuletajana oli Suits Eesti esimesi moderniste, kes tundis hästi soome kirjandust. Tal oli
aega. Ta oli üks vähestest, kes suutis poliitilises luules ja tellimistöödes lüüa meeldejäävat ja isikupärast. 16. Arbujate tegevus ja looming. Arbujad Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Mart Raud. Arbujad olid vaimulähedased. ,,Arbujad" on üks mõjukamaid luuleajaloos avaldatud luuleantoloogia, mille koostas 1938.a tollane kirjandusuurija Ants Oras, kes tahtis noorema Eesti luule koondada. Ants Oras on säravaid kirjandusuurijaid, kes 20. sajandi jooksul üldse on olnud. Oli ka tõlkija. Sai alguse suur klassikaline tõlketraditsioon. Betti Alver tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" eesti keelde. ,,Arbujad" pole ainult raamat, vaid ka esteetiline ühtsus ja seltskondlik ühisosa, rühmituslik meeleolu. Suurem osa seltskonnast on seotud 1930ndate Tartu ülikooliga. Kolmnurk tipud: ülikooli peahoone, Werner, Kolme koopa kohvik.
annaabi.ee 
