Oma kõnedes rakendas Cicero äsja käsitletud stiilireegleid. Kõne ,,küllus" avaldus tal perioodide (reast pea- ja kõrvallauseist koosnevate lausetervikute) meisterlikus sissepõimimises. Samuti pidas ta silmas mitmesuguste stiilide kasutamise nõuet: ta muudab tooni ühe kõne kestel, paatos vaheldub naljaga, kirglikkus lihtsuse ja rahulikkusega. Tuleb aga märkida, et Cicero kõned sel kujul, nagu nad on säilinud, pole tegelikult peetud kõnede täpsed üleskirjutised, sest kõnesid kirjandusteostena välja andes töötas autor need suuremal või vähemal määral ümber, mõnda kõnet (näiteks Verrese protsessis) pole aga tegelikult kunagi peetudki. Cicero filosoofia-alased teosed on enamasti kirjutatud dialoogi vormis ja nendes esitatakse tihti eri koolkondade vaateid. Muide, Cicero polnud ise mingi filosoofilise õpetuse järjekindel pooldaja, vaid eklektik, kes teoreetilistes küsimustes kaldus nn. uue akadeemia poole, kuna ta praktilise eetika alal seisis lähedal stoikutele
Või õigemini – müüdis sai traditsiooniline eluviis jumalikult sanktsioneeritud ja pühitsetud. Ka selles mõttes oli müüt hõimu algkogemuseks – selliseks kogemuseks, mis on aluseks hõimu kui terviku nagu ka iga tema liikme elutegevusele ajalooliselt käesoleval hetkel. Ta oli sellise baaskogemuse väljenduseks, millele toetudes mõtestati isiklikku või üldist aktuaalset kogemust. Juhul kui niisugune suhe müüti kaob, muutuvad need lood muinasjuttudeks, mida võib näiteks kirjandusteostena esteetiliselt nautida. Müüdil, erinevalt kirjandusteosest või filosoofilisest õpetusest, ei olnud nimelist autorit. Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks oli müüt niiöelda “alati olnud” kogu profaanse aja jooksul ja nimelt ikka põlvest põlve edasi jutustatavana. Seda ütlebki sõna igikestev. Religioonist eristab müüt see, et temas ei ole teravat vastandlikkust loomuliku ja üleloomuliku vahel
70. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua? Vabariigi pooldaja, pooldas Cassiust ja Brutust. Püüdis hoida vaimset iseseisvust ja eraelulust puutumatust. Kirjanduslik pärand suur. Jambilised luuletused ehk epoodid. Kirjutas ka satiire, mis polnud küll teravad, ent filosooilised. Kirjutas ka värsskirju, mis mõeldud eraldi kirjandusteostena. ,,Ars Poetica" ,,Luulekunst" - värsskiri, hilisemal ajal suureks eeskujuks luuletajatele. Klassikalise esteetika järgi peab olema teos lihtne, terviklik, harmooniline. Luuletaja peab valima teema vastavalt võimetele ja maitsle. Teose osad peavad olema kooskõlas omavahel; ilunõuet rikuvad kõrvalepõiked, kunstlik käsitluslaad. ,,Carmina" e Oodid tähtsaimal kohal tema loomingus; ise kavandas 3 raamatut, hiljem sai neljanda raamatu ka juurde. 3
annaabi.ee 
