aastal naasis ta kodulinna Stratfordi, kus ta ka oma sünnipäeval, 23. aprillil 1616 suri. Ta on maetud Stratfordi Kolmainu kirikusse. Seikspiroloogia uurimismeetod, mis uurib Shakespeare'i teoste autorit. Tema teoste autoriteks on pakutud üle 50ne isiku. Tema teostest pole säilinud ühtegi käsikirja. Looming Süzeed itaalia novellidest ja vanadest näidenditest. Kirjutas teatrile. Ta kirjutas 36 näidendit, kõigepealt etendusid need teatris ja alles siis said kirjandusteosteks. Kirjutas ajalookroonikaid (,,Richard II"; ,,Richard III"; ,,Henry IV" jne.), tragöödiaid (,,Hamlet"; ,,Othello"; ,,Romeo ja Julia" jne.) ja komöödiaid (,,Suveöö unenägu"; ,,Veneetsia kaupmees"; ,,Lõpp hea, kõik hea" jne.). On kirjutanud ka 2 poeemi ja ühe sonetikogumiku.
haridusteega, tavalise kaupmehe poeg suudaks kirjutada nii geniaalseid teoseid, milles ilmnevad sedavõrd avar mõistus, õilsad tunded, hingepeenus ja vaimuteravus. Sellegipoolest tuleb tõdeda, et teosed on olemas ja renessansiperioodil oli üsna tavaline, et kesk-või isegi alamklassi hulgast võrsus andekaid iseõppijaid. Looming Suzeesid laenas ta itaalia novellidest ja vanadest näidenditest. Tema näidendid sündisid enne teatris ja alles seejärel said kirjandusteosteks. Ta on kirjutanud 36 näidendit. Silma paistab ta kolmes põhilisen zanris: ajalookroonikad, komöödia ja tragöödia. Shakespeare draamaloomind jaguneb järgmiselt: I 1590-1600 Kirjutas mõne näitena komöödiad: ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära ei millestki". Ajalookroonikad ,,Richard III", ,,Richard II", ,,Henry IV", ,,Henry V" ja tragöödidad ,,Romeo ja Julia" ja ,,Julius Caesar" II 1601-1608
kus ta töötas, hakkatai sageli etendama tihti Shakespeare näidendeid. Ise ta näitlemises eriti andeks ilmselt polnud, sest peaosa ei saanud isegi oma näidendites mitte. Arvatakse, et Shakespeare'i nime all kirjutas hoopis keegi teine isik (arvatakse, et kirjanik Christopher Marlowe). Paljud arvad, et pooliku haridusega ei saanud kirjutada nii geniaalseid teosed, milles avarduvad õilsad tunded, hingepeensus ja vaimuteravus. Tema näidendid sündisid enne teatris ja said alles seejärel kirjandusteosteks. Ta ise pidas ennast näitlejaks. Varasemal loominguperioodil kirjutas Shakespeare komöödiaid ja ajalookroonikaid. Armastusteemalised komöödiad olid sageli inspireeritud itaalia kirjandusest. Oma ajalookroonikates tugines kirjanik peamiselt Inglismaa ajaloole. Nende teoste kangelaseks on tugev isiksus, kes trotsib oma saatust. Hispaania renessanss 1. Renessansiromaan Romaan omandas tänapäevase kuju alles 15 saj teisest poolest. Kõige levinum oli rüütliromaan, eriti kuulsaks sai 16
õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seisulikke eelarvamusi ja keeled. Keksne oli armastusteema. Armastajad hoolitsevad komöödia lüürilise poole eest,
väljundanmeteks teisendada. Nimelt koodi on võimalik edasi arendada iganenud programmi lähtetekst võib sisaldada komponente, mida on võimalik taaskasutada uute ja paremate programmide loomisel. WIPO põhjendusel on arvutiprogrammid põhimõtteliselt kirjutised ning vastavalt Berni konventsioonis väljatoodule, ei ole kirjutise loomise eesmärk nende kirjandusteosteks kvalifitseerimise seisukohalt oluline, kui tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga. Ei loe ka see, et autoriõiguste kehtivus on arvutiprogrammi jaoks liiga pikk, sest nagunii ei kasutata enam programmi. 19. Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteostel? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus)