18. saj proosa autoreid eristab see, et igaüks mõtles välja viisi,kuidas ta oma romaani kirjutab. Nende romaanide pinnal hakkas arenema lineaarne jutustamise stiil, tugineb kunagisele eeposele. Sündmused lähevad punksti A punkti B. Lawrence Herne lükkab lineaarse kirjutuse ümber. Hakkab arenema kaasaegne romaan. Oma laadi loovad ka prantsuse kirjanikud. 18.saj on murranguline, maailm on muutunud enam-vähem globaalseks. On toimunud taas kokkupuutud teiste kirjandustega, ida kirjandused, pärsia kirjandus, araabiakeelne kirjandus. Võetakse eeskujuks mõni teine tava. Tegelevad kaasaegse ühiskonna kritiseerimisega. Vaatlevad oma kaasaja tavasid ja kombeid. Swift, Defoe jne. Samuti ka prantuse autorid. Voltaire ja Montesquieu (,,Pärsia kirjad", sisult poliitiline, jälgib valgustusromaani üldist suunda). Voltaire oli suur vormiuuendaja, püütis kõikides zanrites midagi muuta. Ta oli paljude hilisemate algatuste esmatarvitaja. Idamaine jutt sobis hästi
otsekui müüdis, mille järgi tarkusejumalanna, sõjakunsti, linnade ja teaduste kaitsja Athena sündinud täies elu- ja jõukülluses Zeusi peast. Euroopa vanim kirjandus saavutas kõrge taseme peaaegu iseseisvalt, olulisi mõjutusi vastu võtmata. Näiteks Idamaade vanemate kirjandustega tutvusid kreeklased alles pärast seda, kui nende endi kirjanduse õitseaeg oli juba seljataga. Ometi kujunes sisult ja vormilt rikas kirjandus, mis avaldas tugevat mõju kõigepealt rooma kirjandusele. Alles Rooma kaudu muutus kreeka kultuur esmalt kõigi Vahemeremaade rahvaste ja sealt edasi kogu maailma üldvaraks. Uusaegse Euroopa osasaamine antiikkultuurist on olnud püsiv. Mõnel perioodil
,,Nahakaupleja Pontus". Muutused isiklikus elus. Abiellub Adsoniga. Adson jube armukade, aga samas armastas oma naist väga, tohutu imetlus säilib elu lõpuni. Tema kogu elu on pühendatud sellele, et võimaldada Underile kirjutada nii, nagu see talle parim on. Kolivad Tallinna tagasi. 1933 valmib oma maja Nõmmel. Suviti oldi oma sõpruskonnaga Eestis puhkamas, vahepeal õnnestus pageda. Hiiumaal, Toilas, Pühajärvel, Vormsil. Ja ka mitmed välisreisid. Kokkupuude mitmete maade kirjandustega ja kirjanikega mõjutab Underit. Wiedemanni sõnaraamatu võtab käsile, esimene sõnaraamat, mis ilmus eesti-saksa keeles, kõik eestikeelsed sõnad kirjas. Päris palju uurib eesti rahvaluulet ja muinasusundit. 27 1927 ,,Hääl varjus". 1928 ,,Rõõm ühest ilusast päevast". 1929 ballaaldide raamat ,,Õnnevarjutus". 1930 ,,Lageda taeva all" ja 1935 ,,Kivi südamel"