FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikmatsioonisituat...
piiranguid keelekasutuses, seda vähem on tekst informatiivne (vt eelmisi slaide jm) luule lähepradoks - luule peaks olema väheminformatiivne, ent tegelikult pigem on informatiivsem (kui proosa) - Lotman, st. kõnekujundeid rohkem, peidetult saab rohkem öelda. poeetika - see poeetika on luulekunsti (ilukirjanduslikkuse) õpetus; poeetika õpetab tundma kirjanduse ehitusviise ja kokkuseatust. stilistika vaheala lingvistka ja kirjandusteaduste vahel (retoorikast välja kujunenud), kese, rõhuasetus erinev (lingvistiline aste selgem kui poe./ret puhul, kõneehituse). stilistika eelistab kirjeldada keelelise paradigma toimumist. Värss värsiõpetus on poeetika osa, mis uurib värsteoste ülesehitust, stilistlisi võtteid jm, teksti koormatus on suurem, keelelisuse erinevus tuleb välja luules paremini kui proosas. Jaak Põldmäe, Eesti värsiõpetus (1978, 2.trükk 2002) - graafiline eristatus
1992 avati TÜs semiootika... „Filmisemiootika“. Vene kirjandusfiloloog – Puškin, Tolstoi andsid mõtteid 14 Tartu fenomen – Moskvas poleks võimalik olnud juudil sel moel tegutseda. Siis veel tuuma ja perifeeria värk. Nt Vana-Rooma värk, uued ideed tekivad perifeerias ja siis tuum võtab neid omaks. Primaarne modelleeriv süsteem – keel; sekundaarne- kuidas kasutatakse nt filmides jne Tartu õhkkond oli algselt väga vene kirjanduslik. Kirjandusteaduste taust; süüdistused humanitaarteaduste dehumanseerimises ja liigse depolitiseerimises. Lotmani kirjutised olid alati poliitiliselt vöga mittemidagiütlevad, sest KGB hingas kuklasse ja üritati tuua näiteid varasemast, mitte kunagi 20.sajandist. Moskva taust polnud väga kirjanduslik, vaid hoopis lingvistika ja orientalistika põhine. Tähtsamad nimed: Ivanov, Toporov, Andrejevitš. Alates 1960.ndatest alustati koostööd Tartu koolkonnaga. Tehti konverentse Moskvas ja suvekoole Käärikul
annaabi.ee 
