1990 Goodbye, Vienna (Gertrud) – näidend 2003 Quevedo – näidend 2008 Boulgakoff – näidend Ta võiks olla ajastu juhtautor, kuid ta on selleks liiga vähe kirjutanud. Huvi draama vastu tõuseb 90ndate lõpus ja nullindate alguses. Undusk muutub seal kindlasti üheks juhtautoriks. Ülo Mattheus Arne Merilai 2009 Türann Oidipus Ervin Õunapuu -- jõudis proosani 90ndatel aastatel, kuid enne seda sai tuntuks kunstnikuna. Jüri Ehlvest (1967—2006) 90ndate kirjandussituatsioonis hakkab võtmeliselt segast rolli mängima. Tema kirjandikukuulsus on olemas juba umbes viis aastat enne tema esimest kogu olemas. Tema Vikerkaares ilminud tekstide põhjal tekkis mingi retseptsioon. 1996 Ikka veel Bagdadis 1996 Krutsiaania 1997 Päkapikk kirjutab 1999 Elli lend 1002 Hobune eikusagilt Ehlvest oli üks autoreid, kes oli Hiroalli rühmituses. Tema tekstide erilaad
Esiteks see, et proosa muutumises pole Kangro päris esimene ajas. Teiseks on Kangro eristaatuse tinginud retseptsioon - Kangro on tähtis mees ja kirjutab teistmoodi, ju siis peab. Mitte ainult välised asjaolud, vaid sisemised kvaliteedid ka, mida võiks kolmanda punktina rõhutada: see on modernistlik proosa, aga siin on mitmeid jooni sisse kodeeritud, mis modernismi ja realismi omavahel lepitavad. Siin ei teki suurt tüli vana traditsiooniga. Antud kirjandussituatsioonis on kõige esimesemaid asju see, et mis lepituse tingis, on see, et ta tegeleb pagulusproosale tüüpilisele meenutusliku-minevikulise ainesega. Tekstide põhitegevus toimbu 1930-40ndate Eestis, eriti Tartus. Seda tüüpi meenutuslikkust, mida lugeja ootas, suutis Kangro pakkuda. Draama 1968 "Merre vajunud saar" Kangro on tegelenud kõikvõimalikel ja -võimatutel aladel. Looming võidab elu, kõik on kaetud unenäo hämara uduga. Pagulasluule
Kui tulla tagasi esimese tausta juurde ja Kivisildniku esimese teksti juurde ,,Märg Viktor", siis leiame veidra asja. See raamat ilmub kasseti formaadis, st selle raamatuga koos ilmub veel kolm raamatut. Kõik need neli raamatut sisaldavad ühte ja sama teksti (üks võrukeelses tõlkes). Väljamõeldud autorite ja pealkirjade all avaldatakse Kivisildniku teksti. Need on kassetitraditsiooni parodeerivad. Loeng nr 21 (07.05.2008) Tänases kirjandussituatsioonis, kus igasugused kirjanduslikud mängud ja kõikvõimalikud normist kõrvalekaldumised on igapäevased, siis 90ndate alguses see nii pole. Siis on eesti moodsa luule keskmeks kujunenud 60ndatel debüteerinud luuletajad (Rummo, Runnel, Luik jt) ja selline Kivisildniku kontseptuaalne akt on rünnak eesti moodsa luule keskme suunas. Selle Kivisildniku fragmendi (lehelt) tagant võiks paista tema poolehoid sürrealistlikule automaatkirjutusele, mis siin tähenduslik on