ajalooga); kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus); R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel; tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid); tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) - kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte ‘kunst kunsti pärast’; õige kirjandusajalugu ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse. Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal; kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi
Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel Tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh. asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid) Tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) > kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte `kunst kunsti pärast' Õige kirjandusajalugu > ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse, N. Frye `Anatomy of Criticism' (1957) > kirjanduse sünkroonilised struktuurid (laad, sümbol, müüt,
Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel Tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh. asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid) Tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) > kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte ‘kunst kunsti pärast’ Õige kirjandusajalugu > ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse, N. Frye ‘Anatomy of Criticism’ (1957) > kirjanduse sünkroonilised struktuurid (laad, sümbol, müüt,
annaabi.ee 
