Tehti ümberkorraldusi ka riigi valitsemises ja kohaliku omavalitsemise alal, Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Tsiviilelus kaotati aadli eesõigused, sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal tehti Prantsusmaa eeskujul põhjalik sõjaväereform. Kasvas ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, mille äratamisel etendasid olulist rolli ülikoolid ja patriootlikult meelestatud kirjandusringkonnad. Tugevnes vastupanu võõrvõimule, loodi patriootlikke salaühinguid ning koostati sõjalise ülestõusu kavasid. Napoleoni sõjad said lõpu Waterloo lahinguga 1815.a, mil Napoleoni väed purustati tema enda liitlaste poolt. Kuigi Napoleoni sõjad otseselt Eesti territooriumile ei jõudnud, mõjutasid need ka siinset olustikku üsna tõsiselt: mitmeid talupoegi värvati maamiilitsasse ja osad neist jõudsid Vene sõjaväe ridades hiljem ka Pariisi, lisaks saabusid
Catherine, kes sotsiaalselt alamal astmel olijat põlgab, erutub siiski juba tema nime kuuldes. Kui Heathcliff välja ilmub, ununeb abikaasa ruttu. Hiljem tunneb tema tütar samasugust lummust. Kui "Vihurimäe" Ellis Belli pseudonüümi all ilmus, oli pastoritütar Emily Brontë 29 aastat vana. Samal kuul, 1847. aasta detsembris avaldas keegi Acton Bell romaani "Agnes Grey". See oli Emily õe Anne´i pseudonüüm. Raamatud tekitasid alguses segadust, sest kirjandusringkonnad murdsid alles pead Currer Belli nimelise autori isiku üle, kes oli sama aasta oktoobris tekitanud furoori oma esikteosega "Jane Eyre". Selle pseudonüümi taga peitus kolmest õest vanim Charlotte Brontë. Meeste nimede all esinedes lootsid õed tõsta oma sansse raamatuturul. Raamatud pidid tingimata sissetulekut tooma, aeg surus peale. Kõik plaanid õpetajanna või guvernandina elatist teenida
tegelaseks on küll metallitööline Jüri Säävel, mis annab ka raamatule pealkirja, kuid põhiprobleemid on üksnes minimaalsel määral kokkupuutes töölisliikumise ning sellega seostuvaga. Teos keskendub inimesele. Kuidas püüeldakse paremuse poole ning lõpuks loobutakse sellest teiste heaks. Eesti Ekspressis on Rait Milistver kirjutanud: ,,Lugu ise tundub tavaline, kuid eriliseks teeb selle Ristikivi viis kujutada igapäevast värskelt ja elavalt, kohati poeetiliselt." Toonaseid kirjandusringkonnad olid sokeeritud, saades teada, et raamatule iseloomulik veenvus, küps stiil, eepiline haare ja detailne teematundmine oli tulnud 25.aastase kirjaniku sulest. ,,Tuli ja raud" võitis konkursi ning tegi noorukist korrapealt maineka kirjaniku. 3 Okupeeritud Eesti. 1940.aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Kirjandus allutati tsensuurile. Pea kõik vabariigiaegsed üliõpilasorganisatsioonid likvideeriti