· Ilmusid luuletajate küpsemad teosed - Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma häälekandja Looming, asutaja Tuglas · 1923-1933 Seda aega ilmestab kitsikus (majanduskriis) · 1934-1940 Selleks ajaks oli tsensuur olemas (kindlad teemad, millest tohtis kirjutada) Kirjutati seda, mida telliti muutus mitmekülgsemaks · Kirjandusmaastikule sisenesid uued tegijad Betti Alver, Heti Talvik, Uku Masing, Kersti Merilaas · 1938 ilmus koondkogu Arbujad
Doris Kareva "Mandragora" Ettekanne Carmen Seljamaa 10D. klass nov 2011 Autorist · Doris Kareva on Eesti üks tuntumaid luuletajaid, kes siiani elus on. · Kirjandusmaastikule sisenes ta algselt koolialmanahhis "Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid",
1917. aastal Pealinna Teataja korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil. 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid Töörahva Elu ajalehe rajaja ja toimetaja. Töörahva elu sai alguse 1944.aastal ning praegu ajaleht ikka ilmub, kuid ajalehe nimeks Võrumaa Teataja. Looming Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole. Kirjandusmaastikule ilmus Vahtra 1900.aastal, mil tema luule ja jutukesed hakkasid ilmuma ,,Lastelehes" Jaan Vahtra on Võru kirjanduse jaoks tähtis nii tolleaegse rahva elu kujundajana kui ka setokeelse naljaraamatu autorina. Esimene raamat "Seto nali" (1905) on võrokiilne raamat, kost või lukõq rahvanalandid. "Tõrre talu tagatoas" (1914) on Vahtra ainukene näidend. Vahepeal tegeles rohkem ajakirjanduse ja kunstiga, kuid 1930-ndate keskpaigast keskendus peamiselt kirjandusele
Autorist: Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Sass Henno taust ja tee kirjandusse ei ole traditsiooniline eesti kirjaniku tee, kus, olgem ausad, massikehana domineeris veel hilise ajani eesti fillist vareenikunäksija, kelle eluvõõrad ja ometi kõikemõistvad silmad vaatasid läbi elevandiluust torni akende. Sisenemine «eesti kirjandusmaastikule» tähendab arvatavasti rohkemat kui iiveldama ajavat sõnakõlksu, see tähendab ka iiveldama ajavat reaalsust. Kultuurijuttude varjus sumbunud tiigis kihavaid inimsuhteid, kontakte, kadedust, intriige, mis saadavad üheksat kuud sompu, lörtsi ja hämarust. Kõlab depressiivselt? Seesama «kirjanduselu» ja «kirjandusmaastik» kipuvad käärima just siis, kui palju keskpäraseid, ent ambitsioonikaid kirjutajaid trügib õlg õla kõrval
aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Tema areng on olnud luuletajana pidev. Tema luuletused on rõhutatult kõnelised, neis poeteeritakse kõige lihtsamat, loomulikumat ja püsivamat loodust, lapsi ning elu ennast... 1 1.ELULUGU Sünnist saati on Jaan Kaplinski korda saatnud tegusid. Oma elu jooksul on ta öelnud ja kirjutanud palju sõnu, kuid teod on need, mis on jätnud jälje kirjandusmaastikule. Ta on erakordne inimene. Kui ta 22. jaanuaril 1941.a. sündis, ei osanud tema vanemad Nora Raudsepp ning Jerzy Kaplinski ilmselt aravatgi, et nende pojast saab ühel päeval üldsusele tuntud mees. Nora oli mulk ning isa Jerzy juut. Tema esivanemate seas ei olnudki päris-eestlasi, mis võib seletada ebatavalisi jooni tema loomingus. Jaan Kaplinski ise on öelnud: "Oma perest olid mulle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa." Alates 1944.a
1907. aastal. Tammsaare katkestas ka poliitilise satiiri kirjutamist , õnnestunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala ,,Hea valitseja", mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab seal vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstimuinasjuttudes ja miniatuurides. See esimene periood aastani 1907 on eelkõige katsetuste aeg , millest ,,Vanad ja noored", ,,Kaks paari ja üksindus" ning ,,Mäetaguse vanad" eesti kirjandusmaastikule jõudsid. 1907. aastal kolib Tammsaare Tartusse ning hakkab õppima Tartu Ülikoolis ning see tähistab ka tema järgmise nii öelda loominguperioodi temaatika, milleks eelkõige on üliõpilasnovellid. Need lood kirjutas Tammsaare Tartus ülikoolis õppimise ajal. Märksõnaks on siin eelkõige linnamotiivid ja erinevate kujutamisstiilide katsetamine, inimese reageeringud ja suhtumised ümbritsevasse ja iseendasse , mis eriti avaldub seose armastusega (Tammsaare...2007)
annaabi.ee 
